Taevas õnnistas tuhandeid maijooksjaid taas vihmaga (1)

«Mis vihma puutub – paraku ei olnud see esimene vihmane Maijooks. Aga ma loodan, et rahvas on sellega juba harjunud, et maikuu kevadised ilmad on heitlikud,» ütles Anne Lill.

Ehk saab seekord vihmata läbi, piiluvad Lauluväljakule starti kogunenud tuhanded naised taevasse. Aga ei, juba minut enne stardipauku hakkab raskeid piisku langema ning esimese jooksukilomeetri järel kallab juba kevadist korralikku vihma.

Tegelikult on vihmas päris mõnus joosta, kui seljas kapuutsiga jope ning jalas paarituhandesed jooksutossud, mida Sportlandi telgist kõigile soovijatele lahkelt testimiseks laenutati.

Aga mida teha neil, kel müts koju ununenud ja vihm näkku piitsutab? Eks ikka kiiremini joosta. Siiski saab seitsme kilomeetri jooksul päris korralikult märjaks.

«No ma pole eluski nii läbimärg olnud!» ohkab finišisse jõudnud eakas proua, endal rahulolev naeratus näol. «Ja ma ometi jooksin kogu maa!»

Teised meenutavad 2000. aasta Maijooksu: «Mõelda vaid, 27 kraadi oli siis sooja!»

Soomlannasid aasta-aastalt vähem

Ajavõtmisega jooksu võidab noor sillamäelanna Julia Bulina. Igal aastal aga läheb palju tihedamaks rebimiseks Maijooksu meestejooksul, mille tänavu paneb kinni Eesti üks paremaid pikamaajooksjaid Vjatšeslav Košelev.

Rõõmustavalt palju on jooksjate ridades lapsevankritega noori mammasid, koolilapsi ja eakamaid kepikõndijaid.

«Kahju ainult, et tänavu soomlannasid nii vähe oli. Soomlannad oma fantaasiarikaste kostüümidega pakuvad igal aastal tõelist silmailu. Aga just päev pärast Maijooksu toimus Soome analoogne suurüritus – Naisten Kymppi,» toob Lill välja naabrinnade tõenäolise vähese esindatuse põhjuse.

Maijooksu raudvara Leida taas stardis

See-eest oli kohal Maijooksude raudvara, 93aastane vanaproua Leida Sevruk. Sportlik memmeke pöörab siiski juba Lauluväljaku mäejalamil otsa ringi ja kõnnib käimiskeppide abil platsile tagasi. «Ma ei jõua enam ju nii pikka maad käia,» põhjendab ta seekordset lühikeseks jäänud distantsi.

Tunnikese pärast on aga enamik liikumisharrastajaid rõõmsalt finišis. Vihm ei luba kahjuks muruplatsile istuda, kus oleks mõnus saadud piknikukotikese sisu kaaslastega hävitama hakata.

Sellevõrra on aga väga populaarsed kõikvõimalikud firmatelgid ja katusealused, kus püstijala saab siiski jogurtitopsi sisu limpsida.

Eriti populaarseks ja külalislahkeks osutub ajakirja Tervispluss telk, kus lahkelt uusi liikumis- ja toitumisraamatuid tutvustatakse ning külakosti pakutakse. On ju ajakiri juba aastaid üks usinamaid naistejooksu propageerijaid.

Laupäevane Maijooks viidi läbi Rahvusvahelise Olümpiakomitee egiidi all – ühena kolmest rahvajooksust kogu kontinendil.

EOK eriprojektide juht Peeter Lusmägi ütleb, et ROKi egiid tähendab Maijooksu korraldajaile nii moraalset kui ka rahalist toetust.

Esimest Maijooksu joosti aastal 1988, kui rajal oli 250 naist ja last. Möödunud aastal loeti kevadiselt soojal päikesepaistelisel päeval maijooksjaid kokku 6117.

Mida, millal ja kuidas peaks jooksja sööma, et tunda ennast hästi?

Mitu tundi peaks jääma söömise ja treeningu vahele?

Terve seedetrakti läbimiseks kulub toidul aega üks kuni kaks päeva. See toit, mis treeningu ajal vaegusi tekitab, on jäänud pidama makku, hüpleb seal vastu diafragmat ega lase sügavalt sisse hingata. Peale süsivesikuterikast söömaaega (näiteks teraviljad, piim, röstsai jne.) peaks treeningueelne paus olema 2–3 tundi. Suurema hulga proteiini ja rasvade korral peaks järgnema veel pikem paus. Liigvarajane jooksmaminek pärast proteiini ja rasvade tarbimist võib lõppeda krampidega.

Kas jooksmine kiirendab seedimist?

Jah, jooksmine tõesti kiirendab kogu ainevahetust ning sellega seonduvalt ka protsesse seedetraktis. Regulaarne jooksmine mõjutab regulaarseid protsesse soolestikus ja see on ka üks põhjus, miks jooksjatel esineb käärsoolevähki tunduvalt harvemini kui tavakodanikel.

Toorest või küpsetatud, külma või kuuma?

Küpsetamine ja keetmine teevad toidu paremini seeditavaks, eriti käib see süsivesikute – teravilja ja kuivatatud ubade kohta. Samas enamik puu- ja köögivilju on hästi seeditavad toorena.

Temperatuur ei mängi erilist rolli tahke toidu seedimise ja imendumise puhul, kuna reeglina on toit makku jõudes juba jahtunud. Küll aga peab teadma seda, et külmad joogid lahkuvad maost tunduvalt kiiremini kui näiteks leiged või kuumad ja sellega seoses rikastavad kiiremini keha vedelikuga. Seepärast eelistavad kestvusalade harrastajad treeningu ja võistluste käigus külmi jooke.

Kui palju peab jooksja tarbima soola?

Paljud jooksjad arvavad, et nende naatriumivarud vajavad pidevat täiendamist, eriti suvisel ajal, kui palavaga higistades soolade ja mineraalide ainevahetus kiireneb. Tegelikkus on aga paraku teistsugune.

Ameerikas läbiviidud uuring näitas, et enamik ameeriklasi (sealhulgas loomulikult ka jooksjad) tarbivad päeva jooksul 5000 kuni 6000 mg naatriumi. Soovitatav päevane annus peaks jääma 500 ja 2400 mg vahele! Seega tarvitatakse poole rohkem, kui see on vajalik normaalse taseme taastamiseks pärast tugevat higistamist. Sellises koguses naatriumi tarvitamine on tervisele ohtlik. Liialdamisele järgneb kõrge vererõhk, mis soodustab südame- ja neeruhaiguste teket.

Selleks, et vähendada naatriumi liigtarbimist, on kaks nõuannet: kasuta toitu valmistades võimalikult vähe soola ning söögilaualt peida soolatops üldse ära! Järk-järguline koguste vähendamine annab maitsmisorganitel aega kohaneda. Tavalise soola asemel võiks kasutada nn. ürdisoolasid. Kõik, mis sisaldab rohkem kui 100–200 mg naatriumi ühe toidukorra kohta, võid rahulikult kaupluses riiulile tagasi panna. Pööra tähelepanu ka nn. peidetud naatriumile, nagu näiteks söögisooda, küüslaugusool ja soolalahus.

Kui sul on probleeme seedimisega treeningu ajal või pärast treeningut, proovi järgmisi nõuandeid.

Oota pärast söömist 3–4 tundi, enne kui jooksma lähed. Selle ajaga peaks toit olema korralikult seedinud.

Hoidu toidust, mis võib esile kutsuda kõhulahtisust. Siia kuuluvad kofeiinisisaldusega joogid, kõrge kiudaine sisaldusega söögid, C-vitamiinitabletid ja mõned suhkru aseained, nagu näiteks aspartaam ja sorbitool.

Hoia tagasi nn. gaasi tekitavate toiduainetega nagu õunad, rosinad, aprikoosid, banaanid, oad, klii, kartul, porgand, spargelkapsas ja sibul. Eriti proovi neid toiduratsioonis vältida võistluspäevadel.

Allikas: «Everyday health tips for runners», 1997