VÕTA EESKUJU TIPPSPORTLASTELT: «Rullsuusatades tuleb kanda kiivrit,» kinnitab suusavarustuse spets Rain Jaaksoo. «Võtku harrastajad eeskuju meie oma eesti tippsuusatajatest, näiteks Jaak Maest. Või Tobias Angererist ja Mathias Fredrikssonist.»Foto: Aldo Luud
Sport: Värsked spordiuudised Eestist ja välismaalt
11. september 2006, 00:00

Rullsuusatades talveks vormi (1)

«Rullsuusatamine treenib sarnaselt murdmaasuusatamisega kogu keha lihaseid ning annab palju tugevama koormuse kui jalgrattasõit, rulluisutamine või kepikõnd,» ütleb innukas rullsuusataja, suusavarustusega kaupleva OÜ Nevene müügijuht Rain Jaaksoo.

«Rullsuusatamine ei ole pelgalt alternatiiv talvisele murdmaasuusatamisele, vaid see on ka ise üks põnev spordiala,» nendib Rain. Kuulub ju rullsuusatamine koos murdmaasuusatamisega Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni (FIS) alade hulka. Ning sobib tema sõnul kõikidele tervisesportlastele, kes tahavad parandada keha üldfüüsilist vormi ja vastupidavust.

«Peale lühikest harjutamist saab iga inimene rullsuusatamisega hakkama. Kui kiiresti ja intensiivselt rullsuusatada, seda saab iga harrastaja just endale sobivaks reguleerida.

Eelkõige sobivad rullsuusad aga neile, kes käivad ka talvel aktiivselt suusatamas,» lisab ta. Inimesele, kes on seni murdmaasuusatamisega tõsiselt tegelnud, ei tekita rullsuusatamine tavaliselt raskusi. Tänapäeval kasutab rullsuuski iga tippu kuuluv murdmaasuusataja, kuid ka paljud teised sportlased, kelle eesmärgiks on oma füüsilist treenitust arendada. «Algajatele sobivad madalate ja laiemate ratastega mudelid, sest neil on kergem tasakaalu hoida, ka annavad algajale rohkem kindlust need suusad, mille rattad ei veere väga kiiresti,» soovitab Rain.

Mis on rullsuusad?

Rullsuusad on ratastega suusad, mis on valmistatud kergekaalulistest metallsulamitest, süsinik- ja klaaskiududest. Rullsuuskade raamid on tavaliselt 53 kuni 80 cm pikad. Raamil on kaks telge, kuhu kinnituvad rattad – tavaliselt üks ees ja teine taga, mõnel mudelil on taga lausa kaks ratast. Rattad on valmistatud kas kummist, polüuretaanist või nende kahe segust. Kummist rattad on pehmemad, paremini amortiseeruvad ning aeglasemad. Polüuretaan kulub seevastu aeglasemalt, on kõva ja kiire, kuid vajab sõitmiseks siledamat teekatet. Rullsuusaturul on palju erinevaid mudeleid, mida kasutatakse kõikjal, kus tegeletakse murdmaasuusatamisega.

Rullsuuskade soetamisel on olulisim teada, kas sõita tahetakse uisu- või klassikatehnikas, sest mõlema tehnika jaoks on erinevad rullsuusad. Olemas on ka universaalsed ehk kombirullsuusad mõlemas stiilis sõitmiseks, kuid tõelise sõidumõnu saab siiski spetsiaalselt ühele tehnikale mõeldud suuskadega.

Käänulistel ja kurvilistel Lõuna-Eesti teedel rullsuusatades soovitab Rain kindlasti kanda kiivrit. «Rullsuusatamiseks võib kasutada jalgrattakiivreid, mida saab osta praktiliselt igast spordipoest, mis kauplevad jalgratastega. Kiivri valimine on põhimõtteliselt sama nii rullsuuskade, -uiskude kui ka jalgrataste puhul ja sellekohast nõu oskavad ehk anda kõik rattapoodide müüjad,» ütleb Rain.

Kuidas valida varustust

Praktiliselt kõik muu varustus on üks-ühele sama, mida kasutatakse talvel lumel suusatamiseks. Seega saab suvel suusatamiseks kasutada täpselt samu suusasaapaid ja suusasidemeid. «Ka kepid on samad, kuid suveks tasub otsikud vahetada kulumiskindlamate teravike vastu, mis peavad asfaldil sõites vastu mitu hooaega. Kui talvine suusavarustus olemas, on vaja soetada vaid rullsuusad, mis maksavad 1500–5000 krooni,» ütleb Rain.

Siiski soovitab ta muretseda uued suusasidemed koos rullsuuskadega, kuna nende peale ja mahamonteerimine hooaja vahetusel on üsna tülikas ning kulutab nii kruvisid, raame kui ka sidemeid endid. «Suusakeppidel tuleks vahetada ka otsikud spetsiaalsete kõvast sulamist teravike vastu, mis ei kulu asfaldil nii kiiresti kui tavalised lumekulbid. Vajalikud ettevalmistustööd on varasemate teadmisteta mõistlikum lasta teha suusahooldustes või spordipoodides, mis talvel müüvad suuski,» soovitab Rain.

Kuna asfaldil kukkuda on palju valusam kui lumel ja trauma oht on palju suurem, siis tuleb tema sõnul rullsuusatadeski kasutada kaitsmeid. «Kõige olulisem on kanda kiivrit – sobib täiesti tavaline rattakiiver. Meil laialt levinud rulluisukaitsmetest saab uisutehnikas sõitmiseks kasutada väga hästi nii põlve- kui küünarnukikaitsmeid. Kuna randmekaitsmed on liiga jäigad ja fikseerivad käelaba asendi, siis tehniliselt õige suusaliigutuse tegemiseks nad kahjuks ei sobi,» nendib Rain.

«Rullsuusatamiseks sobilik kiiver peab olema paras,» lisab ta. Hea, kui selle suurust saab reguleerida. Kiivrit peab kandma ettenähtud korras: seda ei tohi kanda liiga kuklas ega liiga otsmikule tõmmatuna. Hästi istuv kiiver peab olema mugav, ei tohi peas loksuda, kuskilt liigselt suruda ega soonida. Kuna iga inimese peakuju ja -suurus on erinev, tuleks kiivrit kindlasti ise pähe proovida – pimesi osta ei maksa. Paremad (ja ka kallimad) kiivrid on kergemad, reguleeritava suurusega ja reeglina ka kvaliteetsemad. Pärast suuremat lööki tuleks kiiver välja vahetada, kuna selle kaitsevõime ei pruugi olla enam endine.

Kus rullsuusatada?

Mitte vähem oluline pole ka see, kus rullsuuskadega sõita saab. «Ena­mik rullsuuskadest (sõltumata margist ja mudelist) eeldavad sõitmiseks siledat kõva kattega pinda. Meie oludes on selleks enamasti sile pindamata asfalt, mida leidub nii tänavatel, parkides, spordiradadel kui ka maanteedel. Pinnatud asfalt on rullsuusatamiseks kehv, tekkiv vibratsioon väsitab jalgu ja vähendab suuskade eluiga. On olemas ka spetsiaalsed rullsuusad, millega saab sõita pinnatud teedel, kruusateedel, isegi metsa vahel – suurte ja pehmete ratastega,» ütleb Rain.

Kuidas alustada?

Kindlasti tuleks endale selgeks teha, kus kavatsetakse sõitma hakata, sest mida kõvemate ja väiksemate ratastega on rullsuusad, seda ebamugavam on nendega krobelisel teel sõita.

Mida väiksema diameetriga on rullsuusa rattad, seda lihtsam on nendel tasakaalu hoida, kuid seda kiiremini need ka kuluvad. Kuigi enamik rullsuuski eeldab sõiduks siledat kõvakattega teed, sobivad mõned mudelid ka pinnatud asfaldil, kruusateedel või isegi metsa vahel veeremiseks.

Esimestel kordadel tuleb rohkem tähelepanu pöörata tasakaalu hoidmisele, kuna rullsuuskade puutepind maaga on väiksem ja raskuskese kõrgemal kui lumel. Suusakeppide teravikud peaksid jääma kehast tahapoole, et vältida rullsuusa takerdumist kepi taha. «Alustamiseks tuleb valida sile ja tasane liikluseks suletud plats, kus tuleks õppida ilma keppideta rullsuuskadel püsima, esimesi tehnilisi samme tegema ning suusa ja kiiruse tunnetamist, sest rullsuuskadel puuduvad pidurid,» soovitab Rain.

Valik rullsuuski

Rolski Laser – aeglasemad Rolski rullsuusad uisutehnikale. Ideaalsed suviseks treeninguks ja suusatehnika arendamiseks. Laserpolüuretaanist rattad (105 x 24 mm), mis on aeglased, mugavad sõiduks ka ebatasasemal teekattel, kulumiskindlad ja hea haarduvusega. Kaal: GaraLight raamiga 1300 grammi/paar. Hind 1599 krooni.

Rolski TR Skate – laiade ja madalate ratastega väga lihtsalt kasutatav uisutehnikamudel, mis sobilik algajatele, kuna tasakaalu säilitamine on kerge. Polüuretaanist rattad, laius 40 mm. Ratastel on suurepärane haarduvus ka märjal teekattel. Kaal: 1550 grammi/paar. Hind 2399 krooni.

Rolski TR Classic& Skate – kombi-rullsuusad, mida saab hästi kasutada nii uisu- kui klassikatehnikaks. Esimestel ratastel on tagasipöörlemistõkestid. Polüuretaanist rattad. Esimesed rattad on pehmemad kui tagumised, et parandada suusatunnetust. Ratastel on suurepärane haarduvus ka märjal teekattel, sõltumata PU kõvadusest. Saab kasutada nii uisu- kui klassikatehnika harrastamiseks. Kaal: 1600 grammi/paar. Hind 2799 krooni.

Start Classic Slow Wheels – rullsuusad klassikalise stiili harrastajatele. Aeglased polüuretaanist rattad. Kaal 1400 grammi. Hind 1799 krooni.

Start Combi – rullsuusad nii uisu- kui ka klassikastiili harrastamiseks. Kaal: 1500 grammi. Polüuretaanist rattad, laius 30 mm, varustatud tagasilibisemise lukuga. Hind 2499 krooni.

Start Skating 71 – rullsuusad uisustiili harrastamiseks. Kaal: 1400 grammi, polüuretaanist rattad. Hind 2399 krooni.