«Vibulaskja peab olema ülbe.» (11)

Eesmärki teab Bessi ammu: «Mõtlen ainult olümpiale. Võin juba kahe aasta pärast Pekingisse saada. Kui täiskasvanute MM-il 32 hulka tulen.» Esialgu on Bessil ees juunioride MM Mehhikos, kuid sealsete eesmärkide kohta ei taha ta midagi lubada.

Kui küsida Bessi käest, milline peaks olema õige vibulaskja iseloom, üllatab neiu vastusega: «Ülbe. Et tahaksid iga hinna eest võita. Ei oska öelda, kas vibulaskja peab olema vaikne. Ma pole koolis ja kodus sugugi rahulik. Aga võistlustel närvi minna ei tohi.»

Kiire laskmine aitab tuulise ilmaga

Kasaku juhendaja Raul Kivilo rõhutab Bessi töötahet. «Andekas on ta ka, üldse spordi peale. Ta oli suusatamiseski maakonna meister. Põhiline on siiski selles, et noored ei viitsi tihti trenni teha, Bessiga pole probleeme,» räägib Kivilo.

Võistlustel on Bessi suur pluss kiire laskmine. «Kuue noole peale antakse neli minutit, kuid ma ei kuluta seda aega. Käe sees on selline tehnika, et lasen kiirelt. Tuulega saan eelise, sest teised jäävad ajahätta,» selgitab Bessi.

Ka EM-il puhus päris kõva tuul. «Esimeses ringis võitsin seeria isegi 90 punktiga (maksimum on 120 – toim.), sest tuul niivõrd häiris. Pärast läks paremini, kuid kaheksandikfinaalis 104st võiduks ei piisanud,» meenutab Bessi. 104st oli siiski kasu – parima tulemusega kaotanu ehk Kasak sai 9. koha.

Jan ja Robertus käivad võistlustel kaasas

Võistlustel käib Bessi vibukotiga, mille küljes ripuvad talismanid – tosin karvast pisiloomakest. «Neid on kingitud ja olen ka ise ostnud. Kaalu nad suurt ei lisa, küll ma jõuan kanda,» räägib neiu. Koti külge on ka kleebitud kolme Real Madridi jalgpalluri pilt, keskel David Beckham. «Ta on mu lemmik,» ütleb Bessi naerdes.

Loomakesed pole seotud ebausuga. Pigem on Bessil vaja reisikotti panna kaisuloomad, et end võistlusel hästi tunda. «Nad on Jan ja Robertus. Siga ja koer, või on ta hoopis karu,» räägib ta kaisuloomadest.

Järvakandi on Eesti tuntuim vibulaskmiskeskus. Pole ime, et seal sündinud neiu selle ala valis. «Elan staadioni lähistel. Kui sõbranna läks trenni, tahtsin ka tulla,» selgitab Bessi. «Ema tegi noorpõlves kergejõustikku, aga mitte nii tõsiselt nagu mina praegu vibulaskmist.»

Igal koolipäeval ärkab enne kuut

Septembrist alates peab Bessi igal koolipäeval ärkama veidi enne kuut, et hommikune trenn läbi teha. Umbes poolteist tundi laskmist ning pärastlõunal veel paar tundi. Lisaks käivad vibulaskjad iga päev jooksmas ja kolm korda nädalas jõusaalis.

«Olen varase ärkamisega harjunud,» ei tee Bessi raskustest numbrit. «Kui tulebki tüdimus peale, siis mõtlen kohe, mille nimel ma pingutan.»

«Vibulaskja treening on kindlasti erinev kaugus- või kõrgushüppaja omast, aga füüsilist ettevalmistust läheb ikka vaja,» lisab Kivilo. «Kui seisad võistlustel kuus tundi päevas püsti, tuleb ka jalgadele harjutusi teha. Peab olema ka tugev selg, vastupidavus ja reaktsioonikiirus. Ning muidugi terav silm. Kui sa ikka korralikult ei näe, sinust vibulaskjat ei tule.»

Kooli kohta ütleb Bessi, et natuke läheb. «Raske on, tuleb töid järele teha. Nüüd lähen jälle kolmeks nädalaks Mehhikosse.»

Tabaks õuna nagu Wilhelm Tell

Vibulaskjaid võrreldakse tihti Wilhelm Telliga, kes poja peas seisvat õuna tabas. «Või Robin Hoodiga,» teab Bessi lisada. «Ise arvan, et 30 meetri pealt saaksin õunale kindlasti pihta. 70 meetri pealt võiks ka tabada, aga mitte iga kord.»

«Me ei mõtle Tellile või Hoodile, sest nad olid parajad kobakäpad,» arvab Kivilo. «Tol ajal sportvibu polnud, lasti sihikuta.»

Praegu vajavad tippupürgijad sellist vibu, mis maksab koos noolte ja muu lisavarustusega umbes 50 000 krooni. «Klubi ostab vibu ainult algajaile. Kes aga tahavad maailma tasemel laskeriista, peavad ise raha välja käima,» selgitab Kivilo.

Treeneri sõnul peaks Eesti koondislasel olema vähemalt kaks vibu, kuid rahakott ei võimalda. Ka Bessil on ainult üks. «Vibu maksab palju põhjusel, et kaal ja tõmbepikkus sätitakse täpselt sportlase vajaduse järgi. Teine vibu läheks siiski poole vähem maksma, sest uusi nooli ja kotte pole vaja. Juhtub vibu võistlustel katki minema, on läbi, sest teise sportlase laskeriist ei sobi,» räägib Kivilo.

Bessi tõmbab vibu vinna 33-naelase jõuga. Mida number tähendab, neiu ei tea. «See on umbes viisteist kilo ja tähendab tõmbejõudu,» teab Kivilo. «Pole nagu väga suur number, ent pead seda tegema 400 korda päevas ning täpselt sihtima. Kui liigutad sentimeetri, siis 70 meetri pealt ei taba nool isegi märklauda,» räägib Kivilo.

Bessi Kasak

Sündinud: 5. juuni 1989

Elukoht: Järvakandi

Haridus: õpib Järvakandi Gümnaasiumi 11. klassis

Mõõdud: 165 cm, 55 kilo

Treener: Raul Kivilo

FITA-1 (neli distantsi, 144 noolt) isiklik rekord: 1264

Parimad saavutused: täiskasvanute EMi 9. koht, juunioride Euroopa karikavõistluste etapi 4. koht

Bessi kaheksa märksõna

SL Õhtuleht palus Bessi Kasakul vastata kaheksale märksõnale, et tema spordivälisest elust aimu saada.

1. Raamatud | Ainult kohustuslik kirjandus.

2. Matemaatika | Oskan, aga mitte eriti hästi. Nelja peale vean välja.

3. Televiisor | Vähe vaatan. Tahaks mõnda saadet näha, aga õhtul on vaja õppida.

4. Reisimine | Väga meeldib, et saab võistluste ajal ringi käia. Lennusõitu kannatan ka hästi.

5. Magustoidud | Söön meelsasti, aga mitte palju. Nii puuvilja kui kooke.

6. Õhtukleit | Pidudel panen selga. (Hiljem näitab Bessi vibusaalis fotot, kus ta sportlaste aastalõpupeol musta kleiti kannab.)

7. Bikiinid | Rannad on mõnusad, aga käin bikiinides ainult soojade maade võistluste ajal. Pärnusse pole mitu aastat jõudnud.

8. Poisid | Nende jaoks pole aega.

Vibulaskmine varjusurmast väljumas

Eesti vibulaskmise kõrgaeg oli 70ndatel, kui Eve Suits, Virve Holtsmeier ja Mati Vaikjärv NSV Liidu koondisse kuulusid. Holtsmeier tuli 1975 naiskondlikuks maailmameistriks ja valiti Eesti parimaks sportlaseks.

90ndatel jõudis kahel korral olümpiale Raul Kivilo. Kuigi praegu on ta treener, teeb võistlustel noorematele ära. Naiste seis annab rohkem lootust. «Viimase kümne aasta kohta võib öelda, et vibulaskmine oli varjusurmas,» nõustus Kivilo. «Kui ala kandepind laienes, Eesti taandus. Nüüd oleme müürist jälle läbi pressinud.»

Kasakuga peaaegu sama häid tulemusi näitab tema eakaaslane Anneli Preiman. «Kodus on nad võrdsed, välisvõistlustel Bessi parem. Miks nii, seda on veel noorte sportlaste kohta vara arvata,» ütles Kivilo.

Järvakandi Ilves moodustab 80% Eesti koondisest. «Kahju, et Pärnu on vibukaardilt kadunud,» lisas Kivilo. Olümpiakandidaatideks esitati tänavu Taavi Ennemuist ja Siret Luik. Nüüd täitis ka Kasak olümpianormi.