Jens Salumäe loobub treener Hillar Heinast (21)

«Suusahüppajate A-koondis on koostöö Heinaga välistanud,» teatab Eljand.

Salumäe mõtleb pikalt ja lausub: «Jah, kisub sinnakanti, et koostöö treener Heinaga on välistatud. Eelkõige puudutab Hillari küsimus noori. Iseendale uue treeneri otsimine andis tulemusi, ehkki mitte päris soovituid. Igatahes on uuel aastal käivituv variant Heinaga jätkamisest parem.»

Läbirääkimistel osalenud suusaliidu tegevjuht Jüri Järv ütleb uue soomlasest treeneri nime, ent palub selle avaldamata jätta. «Kuid ta ei lükka Heina kõrvale, vaid hakkab tööle koos temaga,» lisab Järv.

«Alajuht» Silver Eljand süüdistab peatreenereid

Suusaliidu tunnustuseta Eljand kritiseerib alaliitu ning nimetab Heina ja Nurmsalu «Rakvere klanniks, kes läheb ajalukku kaose tekitajana». Ta loetleb valupunkte, mis peaks Heina ja Nurmsalu jätkamise välistama.

«Praegune kurb seis on tingitud Heina ja Nurmsalu tegevusest. Nad väldivad alakomisjoni juhte ega ilmu koosolekutele, koondised on ette valmistamata, tööplaane pole tutvustatud. Heina tähelepanu on koondunud kombinesooniärile, «peatreeneri kohast peab ta kinni eesmärgiga käia suusaliidu rahaga võistlustel». Hein polevat alaliidu palka välja teeninud.

Salumäe ütleb, et hüppajate puhul nii ongi: «Meie koostöö ei toimi enam, edasiminekuks on vaja uusi inimesi. Pole loomulik, et igaühel on oma plaanid ja igaüks teeb trenni nii, nagu saab. Sportlased peaks treenima, mitte võimalusi otsima. Hillar tunneb huvi, mida teinud olen. Kiidab takka. Aga muud tolku temast kui palgalisest inimesest pole. Olukord pidanuks muutuma ja uus treener tulema juba paari aasta eest, kui arengus seisma jäime.»

Kombinesooniäri kohta kostab Salumäe: «Oleks muu kombes, poleks mul selle vastu midagi. Aga praegu ajab iga pisiasi närvi. Hillar ütleb, et tal pole aega, ja mina küsin, kuhu aeg siis läks. Põhitöö on tegemata!»

Kahevõistleja Tambet Pikkor hindab treener Nurmsalu märksa kõrgemalt kui Salumäe Heina: «Ta on pundi käima lükanud ja motivatsiooni pakkunud.»

Kui «alajuht» Eljand nimetab Nurmsalu tegevust «lauslolluseks», siis Pikkor on oluliselt viisakam: «Olen nõus, et Nurmsalu pole hüpete poolel nii tark kui eelkäijad Tiit Tamm ja Allar Levandi. Ta räägib suusahüpetest lihtsat juttu, spetsiifilisi asju ei tunne.»

Hein suhtub Eljandi avaldustesse põlgusega

Hillar Hein suhtub Eljandi avaldustesse põlgusega, vihjates ammuse kolleegi «ebastabiilsele närvisüsteemile ja viletsatele elukommetele».

«Silver pole see, kelleks end peab. Ta on ühele treenerite grupile selgitanud, et juhib nüüd neid ja et hakkame igasuguseid asju ette võtma,» räägib Hein. «Meil on A-, B- ja juunioride koondis, kokku kaheksa inimest, kes käivad laagrites, on pidevas tööprotsessis.»

Kombinesooniäri puudutades tõmbub Hein tõsisemaks. «Kui suusaliit mind võistlustele lähetab, teen tiimi heaks kõik mis võimalik. Mis ma vaba ajaga teen, on minu asi.»

Järv lisab: «Kombinesooniäri veab Heina abikaasa ja Eesti hüppajatele on sellest tõusnud kasu, mitte kahju.»

Pikkoriga Lillehammeri MK-etapiks valmistuva Toomas Nurmsalu hääl kostab väsinuna: «Pärast Allar Levandi treeneripostilt lahkumist pole kahevõistluses olnud nii head seisu kui täna. Meil on üks kahevõistleja A-grupis ja kokku kaheksaliikmeline perspektiivikate noortega koondis.»

Imestuse kutsub esile väide, et «tööplaane pole tutvustatud». Nurmsalu selgitab: «Kolm korda on toimunud koosviibimine, millel peame sihtide, treeningukorralduse ja -mahtude, laagrite ja rahakulutamise üle nõu kõikide kahevõistlusega seotud inimestega. Kohal käivad sportlaste vanemad ja sponsorid. Ju selline suhtumine siis ongi «lauslollus»!»

«Suusahüpped ja kahevõistlus on jõudnud tõusuteele,» ilmutab Jüri Järv optimismi. «Suusahüpete A-koondisse kuulub juba kolm meest ja me kaalume MMi meeskonnavõistlusel osalemist. Pikkoril on seljataga täismehevanuse parim hooaeg. Ning peatreenerid saavad palka töö koordineerimise eest – koondis ju võistleb ja käib laagrites.»

Fanaatikute värk

Kolmekordne olümplane Jens Salumäe on fanaatik. Ta sportis kaua kahevõistlejana, tundes aina suuremat hüppenälga. Aastal 2002 ala vahetades oli ta pretensioonitu, kuid siis mõistis: treener Hillar Heinal ei saagi olla piisavat kogemust, et suusahüppaja absoluutsesse tippu viia.

Heina hindas Salumäe kaua kõrgelt, sest sai tema käe all armastatud alaga tegelda. Kui 2004 küsisin, kas ta tõesti loodab Heina kui tipptreeneri peale, vastas Salumäe jaatavalt. Peagi kolis ta edasipüüdliku vaimu toel siiski Kuopiosse suuremate asjatundjate juurde. Tänaseks 25aastasena ihkab hing veel enamat, sest aeg hakkab tõesti ümber saama.

Ka Hillar Hein on fanaatik. Kui ta kombinesooniäri kord käima sai, poleks justkui vajadust Eesti suusahüppajatega pidevalt ringi sõita. Aga ta on viimased kümme jõuluaega, kui normaalsed inimesed kuuse all etlevad, roolis istunud ja sportlaste hüvanguks tuhandeid kilomeetreid läbinud. Vajalikust vähemates teadmistes võib Heina ju süüdistada, aga laiskuses ja hoolimatuses vist mitte. Ka kombinesoone saavad eestlased tihti üksnes materjali eest makstes ehk omahinnast odavamalt.

Poisipõlves maailma parimate sekka jõudnud Tambet Pikkor on jaksanud edasi rügada suuresti treener Toomas Nurmsalu toel. Nurmsalu on suusaliidule palga eest tänulik, aga tema peret ei toida kahevõistluse peatreeneri koht, vaid isiklik õli- ja määrdeainefirma. Pigem on kahevõistlus kunagine armastus, millele tuli olude sunnil õlg alla panna. Ka Nurmsalu on fanaatik, kelle puhul tuleb tõeks võtta: tipptreeneri teadmisi tal ilmselt pole, kuid on suur tahe.

Kas Silver Eljand, kes tegijatega kurjustab ja ise ala juhtida tahab, fanaatik on, ma ei tea. Ehk võinuks temagi treenerina läbi lüüa. Olümpiapronks Allar Levandi ütleb otse, et kunagi ka teda juhendanud Eljand ei taha uut õppida ning on seetõttu ajast maha jäänud.

Eljandi tänane õpilane, 17aastane Karl-August Tiirmaa ei näe selles midagi imelikku, et teda juhendab klubis Eljand, Audenteses Ilmar Aluvee ja koondises Nurmsalu. Aga kui Eljand ta üksipäini jooksma saatis, kui Audentese kamp kõrval vutti lõi, sai Tiirmaa okka hinge. «Ehk oli see jooksutrenn mulle tõesti kasulikum, aga ma tahtnuks teistega koos olla. Ja ma arvan, et pidin jooksma just sellepärast, et teistest lahus oleksin,» arutleb ta. «Ja kindlasti pole treener Nurmsalu loll!»

Eljand võib ju suusahüpetele ja kahevõistlusele head tahta, aga teisi tülli ajades sihile ei jõua. Fanaatikutega nagu Salumäe ja Hein on nimelt nii, et nad võivad tülitseda küll, aga siis lepivad ja lähevad teineteisest parimat võttes edasi. Samas jääb vinguja oma liistude juurde. Eljand kirjutab: «Kahjuks esitasime kevadel ise Heina ja Nurmsalu peatreeneri kandidaatideks. Kuid nad ignoreerisid alakomisjoni koosolekuid ja seda pean ma teistele näkku sülitamiseks.»

Luuseri jutt. Ta ju teab, millal peatreenerid võistlusreisidel on.

Iseasi, et õigus võib olla ka Levandil, kes ütleb: «Alaliit tegeleb murdmaaga, mis on edukas. Sealt ei tule abi neile, kel on raske. Suusaliit pole suutnud hüpete ja kahevõistluse alakomisjoni tööle panna.»

Kirjatöö on juba trükki minemas, kui helistab Aldo Leetoja. Ta ütleb vaikselt, et Karl-August andis numbri.

«Tahan kinnitada, et Nurmsalu sobib meile hästi. Koondiseasjad liiguvad ja elu läheb edasi. Suusahüpetest jagab Nurmsalu vähem, kui kasulik oleks, aga ta ei häbene Hillar Heina appi kutsuda. Selline koostöö mulle meeldib!» räägib 18aastane kahevõistleja.

Küll oleks hea, kui kõik kahevõistlejad, treenerid ja muud asjamehed nooruki soovitatava üksmeelse koostöövormi leiaks.

Gunnar Press