PALJASTAS KEHA: Sellise pildi lasi Ave Pajo endast teha kolme aasta eest ajakirjale Eesti Jalgpall 2003.Foto: Arhiiv (Maksim Tšitšerin, ajakiri Eesti Jalgpall), Arno Saar
Sport: Värsked spordiuudised Eestist ja välismaalt
1. detsember 2006, 00:00

Aasta naisjalgpallur Ave Pajo unistab lapsest, mitte profikarjäärist (12)

Eesti parim naisjalgpallur, kõigest 22aastane Ave Pajo toksib nahkkera vähem või rohkem enda lõbuks. Profimängija karjäärist piiga unistada ei julge, tuleviku kohta ütleb hoopis nii: «Vaatame, võib-olla tuleb mõne aasta pärast hoopis laps…»

Võib liialdamata väita, et Ave Pajo lõpetas tänavu Anastassia Morkovkina valitsemisaja. Ta tõusis naiste koondise uueks liidriks, lõi seitse väravat Morkovkina viie vastu ja valiti esmakordselt Eesti parimaks vutinaiseks. Eelmisel neljal aastal oli trooninud Morkovkina.

«Iga aasta olen oodanud, ometi valmistas seekordne valik üllatuse. Nastja on ju alati olnud esimene – see sai juba nii tavaliseks. Ja ega mul selle vastu midagi öelda ole, ta mängib hästi. Aga tänavu oli ta palju vigastatud,» ütleb Pajo.

Hinnalise auhinna üleandmine jättis soovida

Neiu tunnistab, et uus nimetus on talle väga oluline, kuid kõik sellega kaasnev jätab veidi halva mulje.

«Olime hooaja lõpetamise ajal ju koondisega Eestist ära, EM-valikturniiril Rumeenias,» meenutab Pajo. «Nii juhtuski, et üks B-klassi tüdruk helistas mulle ja soovis õnne. Ma ei saanud millestki aru. Jüri Saar (koondise peatreener – toim) rääkis uudisest alles hiljem kõigi ees. Oleme küll harjunud, et naiste jalgpall on teisejärguline, aga ehk ikka võinuks meid koos meestega autasustada. Soovida jättis see värk.»

Igatahes sai Ave Pajo hinnalise karika kätte üleeile ehk täpselt kümme päeva Raio Piirojast hiljem. Kui Piiroja pärjati prožektorite ja telekaamerate säras, siis Pajo alaliidu argipäeva kontorivaikuses.

Enne kool, siis laps. Ja ongi jalgpalliga kõik!

Pajo harjutab Tallinna Kalevi naiskonnaga kolm korda nädalas, lisaks juhendab sama klubi tüdrukuid. Ta mainib, et suur osa sõpru-sõbrannasid on soetud jalgpalliga ning tänab vanemaid toetuse eest: «Nad käivad isegi mu mänge vaatamas!»

Kuid kuulnud küsimust, kas ta unistab profimängija karjäärist, kohmetub Pajo kergelt. «Jalgpalliga elatist?» küsib ta uskumatult üle. «Ei usu eriti. Sel juhul pidanuks palju varem, umbes 19sena, välismaale minema. Praegu on juba hilja, pigem mõtlen, et mitte alla anda. Sest kellele me siin Eestis mängime, publikut pole ju üldse?»

Pajo lisab kohe juurde, et ega ta tikugi Eestist minema, sest kogu elu on siin sisse seatud. «Ei tea, kaua veel jalgpalli mängin. Kõik sõltub pereelust. Vaatame, võib-olla tuleb mõne aasta pärast hoopis laps…» viskab ta veksli, kuid täpsustab: «Paari aasta jooksul seda ei juhtu, enne vaja ikka kool ära lõpetada. Niikaua mängin kindlasti.»

Õpib moekujundust, aga riideid ostab poest

Pealinna tüdrukul jätkub aega ka õpinguteks euroülikoolis, käsil on neljas kursus moedisaini erialal.

«Ei oska kindlalt lubada, et mu tulevane elukutse just moega seotuks jääb. Aga võib-olla annab seda mingi spordialaga siduda?» mõtiskleb Pajo kõva häälega. Ise ta endale rõivaid ei kujunda, ütleb, et poest osta tuleb lihtsam ja odavam. «Vähemalt on see hea, et nüüd on naistele olemas korralikud jalgpalliriided. Kunagi mängisime meestele vanaks jäänud särkide ja pükstega – nood oli päris suured!»

Pajo kurdab, et telerist näidatakse liiga vähe naiste jalgpalli – ta eelistaks seda iga kell meeste pallitogimisele. Kuid Eesti meeste koondise mängudelt on ta mõndagi õppinud: «Eelkõige seda, kuidas nad ääri vahetavad. Meil käib kogu tegevus enamasti platsi keskel.»

Mullu visati üheks mänguks koondisest välja

Eelmise aasta suvel viskas peatreener Jüri Saar Ave Pajo üheks mänguks koondisest välja. Nimelt eelistas Pajo rahvusnaiskonna Balti turniirile Pärnus reisi Kalevi võistkonnaga Soome. Järgmisele kohtumisele Moldovaga Saar Pajot ei kutsunud.

«Ah, neelasin selle alla! Tegelikult oli treeneril ju õigus. Küllap tahtis ta mind natuke kasvatada,» arvas pallur.

«Kas nüüd just kasvatada? Mulle ei meeldinud, et Ave otsusest alles päev või kaks enne turniiri teada sain,» meenutab Saar. «Aga ma ei ole pika viha pidaja, edaspidi oli kõik jälle korras ja unustatud. Õppisime juhtunust ilmselt mõlemad. Kevadel oli Ave poolvigane, aga püüdis ikkagi niipalju kui suutis.»

Alastipildid põhjustasid peretüli

Ave Pajo on paaril korral lasknud endast avaldada ihu paljastavaid fotosid: esmalt ajakirjas Eesti Jalgpall 2003 ja aasta hiljem meesteajakirjas DI. Teisele korrale järgnes peredraama.

«Elukaaslane ei olnud rahul. Tekkis tüli. Rohkem selliseid pilte teha ei lase, muidu saab ta vist päris pahaseks,» räägib Ave, kel leivad ühes kapis Kalevi naiskonna eelmise peatreeneri Ken Müüriga. «Aga esimese korraga oli kõik ok sellepärast, et siis ei olnud me veel koos.»

«Nende piltidega taheti Eesti naiste jalgpallile promo teha. Aga tegelikult ei muutunud loomulikult midagi,» tõdeb ta fakti.