Kuidas kombineerida suusatamist teiste spordialadega (1)

Tartu maratonist osavõtjate arv on igal aastal kasvanud. Inimeste huvi seda distantsi läbi sõita ükskõik mis ajaga kasvab kogu aeg. «Ainult suusatades aga kaob treeningurõõm ja tulemused ei parane. Minulgi on trobikond tuttavat, kes võtab suusatreeninguid liiga tõsiselt ja forsseerib üle,» muigab Kikkas. Tema sõnul on suusatajal tegelikult vaid kaks intensiivset kuud, veebruar ja märts. «Muidugi peab endale aega andma aeroobse põhja ladumiseks, kuid oktoobris-novembris võiks alustada juba rohkem ala spetsiifiliste harjutustega, et need lihased, mis töötavad suusatades – suusatamislihased –, saaksid rohkem koormust,» soovitab ta. Selleks, et saavutada kestussportlasele vajalik 80%line aeroobne osa kogu treeningumahust, tulekski tegelda võimalikult paljude eri aladega.

Suusatamine ja jooks n Simmo Kikkas: «Sobivad nagu sukk ja saabas. Jooks hoiab jalad erksana ja sobib väga hästi suusatamise paariliseks ka talvel, sest lõdvestab ja hoiab toonust. Võimaluse korral jook­se maastikul, siis on jalalihased mitmekülgsemalt koormatud ja põrutus liigestele on tunduvalt väiksem kui asfaldil jooksmise puhul. Jooksumaratoni treening õpetab ka suusatajale ühtlase pulsi talumist. Ainult jooksmisele ka täiesti pühenduda ei tasuks – ülakeha mandub ja jalaliigesed saavad joostes kõva koormuse. Suusatamine on ju palju vähem kehamassitundlik kui jooks.

Suusatamine ja jalgrattasport n Simmo Kikkas: «Jalgrattasport on hea võimalus teha pikki suviseid kestustreeninguid organismi liigselt kurnamata, annab jalalihastele toorest jõudu. Tippsuusatajad kasutavad kiirusjõu arendamisel mäkketõuse püsti sadulas – see on suusatajale tunduvalt omasem liigutus. Vastupidi jooksule teeb jalgrattasõit aga jalad aeglaseks – lihaste koostöö ja keha asend erinevad suusatamisest oluliselt, samuti on jalgrattasõidu liigutus palju sujuvam.

Suusatamine ja rullita­mi­ne n Simmo Kikkas: «Rullsuusatamine on suusatamisele kõige lähemal seisev suvine ala, kuid terve suvi ainult rullsuusatada ei tohi. Jalgade töö on rullsuusatamisel kammitsetum ning pidamine on alati perfektne, see mõjutab tehnikat. Kõval asfaldil rull­suusatades töötavad käed väiksema amplituudiga. Ka rulluisutamisel on suusatamisega võrreldes ülakeha töö puudulik ja kiirused liiga suured.

Suusatamine ja kepikõnd/imitatsioonjooks n Kikkase sõnul on viimaste aastate trendisport kepikõnd suusatajate seas ammu tuntud. Käimine ja jooksmine on väga lihtsalt kombineeritavad, pealegi saab mäkketõusul imiteerida suusasammu. «Meenutagem endise Soome suusakuulsus Mika Myllylä omapäraseid stiile, nagu autokummi enda järel vedamine või jooks soos suu­sakeppidega. Kepikõnd sobib tõepoolest igaühele east ja füüsilisest seisundist hoolimata. Ainus probleem on asjaolu, et käimiskepid on liiga lühikesed imitatsioonjooksuks. Väga hea vaheldus suusatreeningutele on ka aerutamine ja sõudmine. Koormust saavad siin samad lihaste rühmad mis suusatamise puhul.