KORVPALLIST LOOBUNUD: Taavi Reigam pakub, et on uuel sajandil võtnud palli kätte ehk viiel korral. Ent armastatud mängu jälgib ta ikka, näiteks käis vanade sõprade seltskonnas Kalevile kaasa elamas euromängus Kiievis.Foto: Mati Hiis
Sport: Värsked spordiuudised Eestist ja välismaalt
15. jaanuar 2007, 00:00

Taavi Reigam – äris edukam kui korvpallis? (1)

Kaheksakümnendatel Tallinna Kalevi korvpallimeeskonda kuulunud Taavi Reigam (44) loobus parimas eas tippspordist ning sellal, kui endised kaaslased olid teel NSV Liidu meistrikulla poole, kogus tema Kanadas tulevaseks eluks stardikapitali. Nüüd on Reigam kerkinud Eesti äritaevasse ja asub mulluses Äripäeva rikaste edetabelis 148. kohal.

Reigam on firmade Proplastik ja Macroprint Media üks omanikke ja juhataja ning ta kuulub Merirahu Arenduse juhatusse. «Vahel olen väga tõsiselt mõelnud firmade tegevjuhtimise juurest taanduda, aga patarei on veel laetud ja ma ei suuda kõrvale jääda. Ehkki töö ja puhkuse vahekord pole väga paigas,» ütleb Reigam.

Tippkorvpalliga 1990. aastast sisuliselt lõpu teinud Reigam arvab, et tavaellu siirdumine polnud eriti raske. «Kui piirid avanesid, käisin kahel talvel Kanadas tööl, onu juures mäesuusakeskustes. Tegin seal kõiksuguseid töid. Nii et kui viis kraadi külma käes, võib mulle lumetootmise masinad kätte anda küll,» muigab ekskorvpallur.

Oma riik tõi usu paremasse homsesse

Ta tunnistab, et kui NSV Liit edasi kestnuks, võinuks kõne alla tulla alaline välismaale jäämine. «Kui juba tulid oma riik ja oma raha, uskusin, et asi läheb tõusuteed. Ent kui esimesel aastal Kanadast tagasi tulin ja lapsele piima ostmiseks poolteist tundi järjekorras seisin, tundsin küll end olevat vales kohas.»

1992. aastal alustas Reigam äriga, hakates plasti ja alumiiniumi maale tooma. Seitsme aasta eest lisandus digitaaltrüki firma. Mõlemad ettevõtted on tänaseks Eestis oma ala tipus.

Paralleelselt äri ajamisega jätkas Reigam 1996. aastani mängimist meistriliigas Baltika meeskonnas ning saavutas paaril aastal hooaja keskmiseks näitajaks 16-17 punkti mängus.

Hiljem lõi ta sajandivahetuseni vanade kalevlastega kaasa esiliigas. Ta pääses 2000. aastal pika looga SL Õhtulehe veergudele, kui kostitas vastasmängijat sõnavahetuse käigus korraliku rusikahoobiga.

«Ühel hetkel said jõud, tahtmine ja motivatsioon otsa,» kommenteerib Reigam hetke, mil korvpallimäng päris otsa sai. «Igaühel oli palju muid tegemisi kukil. Sõiduks näiteks Antslasse oli punti üha raskem kokku saada ja säärane mängimine ei pakkunud enam naudingut.» Reigam arvab, et on uuel sajandil mänginud korvpalli ehk viiel korral.

Küll köidab teda jäähoki, mille harrastamine on viimasel ajal samuti soiku jäänud. «Töötan Laagris, aga hokitrenn algab juba kell kuus Sõjamäel. Lisaks ei meeldi mulle tipptunnil liiklusummikutes istuda. Ent peaksin end kätte võtma. Hoki on hea mäng – sa liugled jääl, ei lõhu jalgu.» Küll kuulub spordimehe päevakavva 40 minutit metsajooksu.

Ihkab tähti, kes oleksid Euroopas tegijad

Korvpalli tänane seis Reigami sõnul kiita pole. «Tahaksin näha tõusvaid, säravaid tähti, keda saaks edaspidi sõita fännina vaatama Euroliiga mängule. Vajame mehi, kes oleks kindlad tegijad rasketes rahvusvahelistes mängudes. Kui kaotame kindlalt Lätile ning mängime võrdselt Taaniga – ju see siis on meie reaalne tase. Loodetavasti suudame vältida B-divisjoni langemist, seal muutuvad vastased ja mängud nõrgemaks,» soovib Reigam.