«SUURIM»: Maailma kuulsaimal poksifotol on Muhammad Ali äsja nokauteerinud Sonny Listoni. Vägilaste teise kohtumise saatuse otsustanud löögi järel peegeldub Ali näolt kõik talle omane – kirg, pühendumus, ürgne jõud ja suurus igas mõttes.Foto: Corbis/Scanpix
Sport: Värsked spordiuudised Eestist ja välismaalt
17. jaanuar 2007, 00:00

Ali – igavesti suurim (6)

Maailma profipoks on viimase paarikümne aasta jooksul olnud tunnistajaks Mike Tysoni, Lennox Lewise ja vendade Klitškode tähe-lendudele, kuid ükski neist ei säranud sedavõrd eredalt kui Muhammad Ali, kompromissitu võitleja ja šõumees.

Täna tähistab 65. sünnipäeva kõigi aegade suurim poksija Muhammad Ali. Praegu tuntakse teda kui Parkinsoni tõve tõttu värisevate kätega malbet naeratajat. 30 aasta eest oli ta aga kompromissitu võitleja ja šõumees.

Ameerika profipoksi kontrollis 1960ndate alguses maffia ja see oli hinge vaakumas, kuni ringi astus Muhammad Ali, kes toona kandis veel oma ristinime Cassius Clay. Rooma olümpiamängudel võitis Ali poolraskekaalus kuldmedali, kuid asjatundjad tema poksimisoskustest suurt midagi ei arvanud, sest Ali stiil oli kummaline.

Samuti ei kiitnud poksikorüfeed ega ajakirjanikud heaks Ali tüüpilist suurustavat sõnavõttu: «Ma olen parim!» Lisaks kogus ta endale vastaseid islamilembusega, oma õigest «orjanimest» loobumisega («Ma ei pea olema see, mis te tahate, et ma olen. Võin olla see, kes ma tahan olla.»), vemmalvärsside esitamisega (seeläbi võib teda mõnes mõttes pidada maailma esimeseks räppariks) ja ennast kiitvate naljadega («Kui Ali ütleb, et moskiito võib vedada atra, siis ärge küsige, kuidas, vaid rakendage ta ette!»).

Ali alistas maffia kõrilõikaja

Ali käitumine ringis ja sealt väljaspool ei meeldinud ka poksipublikule. 25. veebruaril 1964 kohtus Ali oma esimeses MM-tiitlimatšis Sonny Listoniga. Avalikkus asus maffiaga tihedalt seotud ja kõrilõikaja mainega Listoni poolele ja viimane sai sellest suurt innustust ja lubas matši eel oma rusika sedavõrd sügavale vastase seedekulglasse virutada, et viimasel tekib raskusi selle eemaldamisega.

Sellega Listoni hooplemine ka lõppes, sest Ali kavaldas ta tiitlimatšis üle. Oma kiirusega – «Laula kui liblikas, nõela kui mesilane,» kirjeldas Ali oma stiili – vältis ta esimestes raundides Listoni võimsaid lööke ja väsitas vastase ära. Seitsmendaks raundiks Liston enam ringi ei tulnud, tuues põhjuseks õlavigastuse.

Maailmameistriks sai Ali ennast nimetada veidi üle kolme aasta, mille jooksul kaitses ta tiitlit edukalt üheksas matšis. 1967. aastal keeldus Ali aga liitumast USA armeega ja minema Vietnami sõtta. Tema põhjused olid: «Minul pole Vietkongiga mingit tüli.» ja «Ükski Vietkongi liige pole mind neegriks sõimanud.»

Seepeale võeti Alilt ära MM-tiitel ning USA kohus mõistis ta viieks aastaks vangi. USA ülemkohus otsustas alles 1971. aastal, et Ali õigusi oli rikutud, misjärel poksija litsents taastati ja vanglakaristus tühistati.

Sajandi heitlus ja džunglimärul

Ali otsustas, et ei hakka MM-tiitlit kohtu kaudu tagasi nõudma, vaid üritab seda poksiringis. Esimene võimalus avanes talle 8. märtsil 1971, kui Madison Square Gardenis kohtus Ali sajandi heitluseks ristitud matšis Joe Frazieriga. Pikast eemalolekust veel veidi krobeline Ali sai sellest matšist kirja oma profikarjääri esimese kaotuse.

Frazieri alistas ta 1974. aastal peetud kordusmatšis, mille võitja pälvis õiguse poksida MM-tiitlilie selle valdajaks tõusnud George Foremaniga. Ali ja Foreman kohtusid Zaire’i pealinnas Kinshasas. Matši korraldajaks oli maailma legendaarseim poksimänedžer Don King ja matš ristiti Džunglimäruliks (Rumble in the Jungle).

32aastane Ali kasutas taas ära oma kiirust ja vastupidavust ning väsitas 25aastast Foremani. Kaheksandaks raundiks oli 1968. aasta raskekaalu olümpiavõitja Foreman küps ja Ali vallandas löökidekaskaadi, mille lõppedes Foreman põrandale kukkus ega tõusnud enam püsti. Enne otsustavaid hoope oli Ali väidetavalt küsinud Foremanilt: «Kas see ongi kõik, milleks sa suuteline oled?»

1975. aastal kohtus ta kolmandat korda Frazieriga ja võitis. See oli Ali viimane hiilgematš. Ta säilitas MM-tiitli kuni 1978. aastani, kuid mitmed tema võidud olid küsitavad. Veebruaris 1978 kaotas ta MM-tiitli Leon Spinksile, ent võitis selle sama aasta septembris tagasi. 1979. aasta 27. juulil loobus Ali ametlikult profipoksist ja jättis MM-trooni vabaks.

Vimkamees tänaseni

Hoolimata arstide vastupidistest nõuannetest, käis Ali veel kaks korda ringis ja sai kaks kaotust. Lõplikult loobus ta poksist 1981. aastal. Peagi diagnoositi Suurimal Parkinsoni tõbi, mis on aastate jooksul ainult süvenenud. Enamiku spetsialistide poolt kõigi aegade parimaks raskekaallaseks tituleeritud Ali lahkumisetendus saabus 1996. aastal, kui säravvalgesse riietatud Ali süütas värisevate käte kiuste Atlanta olümpiamängude tule.

2001. aastal vändati Ali elust film «Ali», kus nimiosa mängis Will Smith. Näitleja sõnul oli ta rolliga nõusse jäänud alles pärast seda, kui Ali isiklikult palus tal seda mängida. Samas oli poksijas säilinud huumorimeel ja vimkalembus, sest esimese asjana oli ta Smithile öelnud: «Sa pole piisavalt ilus, et mind mängida.»

Muhammad Ali

Sündinud: 17. jaanuar 1942 USAs Kentucky’s Louisville’is

Sünninimi: Cassius Marcellus Clay Jr

Elukoht: väike farm USAs Michiganis Berrien Springsi lähedal

Amatöörina: 1960. aasta poolraskekaalu olümpiavõitja

Profina: 61 matši, 56 võitu (37 neist nokaudiga), 5 kaotust

Abikaasad: 1964–1966 Sonji Roi, 1967–1977 Khalilah Belinda Ali (lapsed Maryum, Rasheeda, Jamilla, Muhammad Jr), 1977–1986 Veronica Porsche Ali (Hana, Laila), 1986-... Yolanda Lonnie Ali (Asaad, adopteeritud).