Sport: Värsked spordiuudised Eestist ja välismaalt

Enn Sellik: "Kardan, et minu rekordid elavad minust kauem." (9)

Gunnar Press, Tartu, 2. aprill 2007, 00:00
 
Maailma parimate pikamaajooksjate hulka kuulunud Enn Sellik – ta on jagu saanud ka Lasse Virenist! – ärkab öösel kolme paiku. Suhkruhaige mees istub Citro?ni rooli ja töötab 12 tundi taksojuhina. Nii enam-vähem iga päev. Et end elus teostada, tegutseb ta Eesti koondise kestvusjooksu vanemtreeneri palgata ametipostil.

"Ära sellest taksoasjast palju kirjuta!" teeb 52aastane Sellik, ammu tartlane, tülitajale ettepaneku. "Räägime pikamaajooksust!"

Eesti pikamaajooksuga on aga tibake kehvasti.

1976 läbis Sellik 5000 meetrit 13.17,2ga. Mulluse tabeli ülekaalukas esinumber oli 14.13,01ga Pavel Loskutov, maratoonar, kes Eesti koondist Euroopa karikal aitas. (Sellik nimetab 14 minutit jutu sees sörgiks.)

1978 läbis Sellik 10 000 meetrit 27.40,6ga. Mullu valitses Margus Pirksaar Maarjamaad 31.17,95ga, kah ülekaalukalt.

Tänased pikamaajooksjad ei näe Selliku tulemusi uneski, pole kunagi näinud. Aga mis veel halvem, neid ei näe unes ka meie pikamaajooksu homsed tipud ehk tänased noored.

"Poisid kardavad suurt tööd ja eelistavad lühemaid maid," teab Sellik. "Arvan tõesti, et mu rekordid elavad minust kauem."

Kühmus mees ei kipu märtriks. Ta räägib murelikult, kui asi on muretsemist väärt, ja ta silmad pilluvad sädemeid, kui jutuks tulevad kunagised suured jooksud. Ta ei nea vähest tähelepanu, mida alaliit praegu tema alale pühendada suudab, vaid ütleb: "Seadsin ise jooksjatele normid, mis suurvõistlustele pääsuks ületada tuleb. Jooksus ei anna häving kogemusi. Vastupidi: kaotad vaimselt palju, kui lippad liidritest kaugel ega näe võimalust võidelda."

Aafrika jooksjate üleolek külvab lootusetust

Selliku aladel on Aafrika vallutanud kahel viimasel olümpial kogu esikuuiku. Kas valgel mehel on lootust ja mõtet kuhugi pürgida?

"Krossi MMil sattusin kokku saksa treeneri Detlef Uhlemanniga, kellega jooksime 1976 olümpiafinaalis. Küsisin, miks teie, keda teid on 80 miljonit, ei suuda Aafrikat peatada. Ta teatas, et probleem on sama, mis meil: keegi ei viitsi pikka maad joosta," vastab Sellik.

Sellik nõustub, et sportlane võib mõelda nii: töötagu ma kuitahes ägedalt, aafriklastele ikka vastu ei saa. "Põhjendatult või mitte, aga lootusetuse tunne on küll," täpsustab Sellik. "Ega ma saa isegi aru, kuidas on võimalik joosta 5000 meetrit 12.30ga."

Ta teab, et 600–800 keenlast üksnes söövad, magavad ja harjutavad. Neil pole muud väljundit ega muud tööd. Neid kannab unistus pääseda Euroopa rahavõistlustele. Ning need mäed, mida eestlased kaugelt või alpimajast otsivad, on keenlastele sünnist peale koduks.

Leidis kolme aastaga kodukandist ühe jooksja

Taksojuhi amet pole meie ajal teab mis prestiižne. Ometi ei kavatse Sellik kahetseda, et EPAs õppimise katki jättis.

"Rahaküsimus, pere vajas toitmist. Taksojuhi amet oli käepärane. Öiste sõitudega harjub, tööaja ja -mahu valimisel on vabadus," loetleb kolme täiskasvanud lapse isa.

Ta ei kahetse sedagi, et pärast jooksjakarjääri lõppu spordist üldse pikalt eemale jäi: "Kui ise lõpetad, ei saa kohe, veel emotsioonidest tulvil, õpilastele objektiivselt läheneda."

Jooksu juurde naasis Sellik kolme aasta eest: "Tahtsin, et kodukandis Ida-Virumaal pääseks poisid jälle liikuma. See oli ju kõva jooksukant!"

Sellik ohkab.

"Käisin koolides ja klubides sobivat materjali otsimas. Tahtsin nullist alustada – nii, et põhikooli lõpetajad hakkavad korralikult treenima. Nojah, leidsin sealt ühe tõsise tahtja, Ragnar Lipu. Ühe võimeka leidsin veel, aga see ei viitsinud pingutada ja loobus. Kolme aastaga üks!

Seis on nutune, ka Tartus lasksid andekamad jalga."

Ülesanne on vanem põlvkond laiali saata

Kestvusalade vanemtreenerina saab Sellik toetust, mis katab mobiili- ja komandeeringuarveid, ei enamat.

Kui alustasin, oli punt 800 meetri jooksjaid, kelle 400 tulemused jäid 49 sekundi kanti. See on 5000 vennale paras tulemus! Leidus häid kujusid, kellele selgitasin, et vastupidavust saab treenida. Keegi ei tahtnud ikka 1500st pikemat maad. Imelik, et Eesti esinumbri koht rahuldab! Lahe elu, lahe võistlustele sõita – Euroopa karikale peab parima ju võtma."

Kui Sellik pani sise-EMi 3000 m osavõtunormiks 7.55, kostnud nuttu, et ta pidurdavat ala. "Me peame vähemalt austama mehi, kes aastakümneid tagasi nii jooksid," kostab Sellik. "EMil saigi eeljooksust edasi 7.55ga. Ja turistidena pole sportlasi mõtet võistlema viia."

Alajuht: "Eelkõige on Enn sõnumitooja."

Kergejõustikupresident Erich Teigamägi näeb Sellikus aatemeest. "Ta on ka treener, aga eelkõige on Enn sõnumitooja. Küsimus, mitu olümpiavõitjat me kasvatame, pole nii tähtis kui et palju meid eestlasi üldse on. Ning Sellik õpetab, et jooks on parim viis kaua elada."

Sellik mõtleb pikalt. "Seda kah, aga ütleme... ma ei tahaks, et Eesti rekordid väga pikalt minu nimele jääks. Kuigi praegu ületajat ei paista."

Sellik nõustub, et Mart Vildi 1500 m rekordi 3.39,0 alistamine on noorukitele jõukohasem, kuid imestab taas: "Miks võrrelda end Eesti tasemega!"

Selliku jaoks sihina madal, aga vanemtreeneri jaoks kindel kohustus on Euroopa karika koondislasi suunata. "Tänavu tuleme alumisest liigast välja, aga tulevaks aastaks on Tiidrek Nurme ja Nikolai Vedehhin ehk niipalju edasi läinud, et neid saab 3000 ja 5000 meetris kasutada. Alt tulevad mõned juuniorid. Tõmbame ringi koomale, loome tugevamatele võimalusi. Nii tugevneb koondis."

Uue aasta unistus: reis Keeniasse, jooksumekasse

Usub Sellik, et tema kui taksojuhi teadmistest piisab staierite tippuviimiseks?

"5000 meetris oskaksin andeka tahtja viia 13.05–13.10 kanti, edasi mitte."

Äkki lõpetaks taksotöö ja keskenduks jooksule?

"Pole materjali, ei tasu. Lapsed viiakse pallimängudesse, kus on kergem neil endil ja treeneril – annad palli ja mängivad, pearaha laekub. Üksi jooksmas käia on raske. Aga kui palli mängitakse 15.–16. eluaastani, siis pikamaajooksjaks enam ei saa. Südame töömaht jääb väikeseks, süda kapseldub."

Kas 12tunnised tööpäevad jooksuga seonduvale aega jätavad?

"Mõelda, analüüsida ja plaane teha saab autoroolis ka. Igapäevast treeneritööd teen Tartus vaid kahe poisiga."

Sellik ise ei jookse enam kilomeetritki: "Ega kondidki kannataks, aga hiljuti diagnoositi suhkurtõbi. Olen kaotanud näputundlikkuse, verevarustus halveneb."

Kohe ergastub ta taas: "Järgmise aasta üks eesmärke on sõita Keeniasse. Tahan näha Kipchoge Keino jooksukeskust! Tahan võtta kaasa noored, kes jaksavad pikast maast unistada. Kui mägedes suudad kuu aega hästi töötada, tuleb 5000 meetri tulemusest kümme sekundit maha nagu muuseas."

Enn Sellik

Sündinud: 10. detsembril 1954 Iisakul.

Jooksjamõõdud: 174 cm, 61 kg.

Olümpiafinaalid: 10 000 m 8. koht 1980 ja 5000 m 11. koht 1976.

EM-finaalid: 5000 ja 10 000 m 8. koht 1978.

Murdmaajooksu MM: kolm meeskondlikku pronksi.

Muid saavutusi: Juunioride EM-hõbe 1973, Euroopa karika 2. koht 1975, universiaadikuld 1977, paljukordne Eesti ja N. Liidu meister, jooksnud arvukalt Eesti ja NSV Liidu erinevate vanuseklasside rekordeid.

Isiklikke tippmarke: 5000 m 13.17,2, 10 000 m 27.40,6, 1500 m 3.40,4.

Perekond: abielus Riinaga, pojad Ailar (30) ja Sven (25), tütar Merili (28).

Haridus: lõpetas Iisaku keskkooli, õppis kolm kursust EPAs.

Amet: taksojuht.

Hobi: Eesti koondise kestvusjooksude vanemtreener.

Verstapostid pikamaajooksja Enn Selliku teel

Enn Sellik jooksis Eesti rekordid, mille ründamine pole praegu usutav. Ent suured medalid jäid võitmata.

Raske on öelda, palju Sellik tänu NSV Liidu spordisüsteemile kerkis, kuid kindel on, et sama süsteem teda räsis. Spurdiäss ei saanud ise töömetoodika valikus kaasa rääkida ning piiri taha viidi ta siis, kui vaja oli riigil, mitte sportlasel.

1972: otsus endast midagi teha

1972 võitis 17aastane Iisaku poiss NSV Liidu omaealiste meistritiitleid ja püstitas rekordeid. Küpses otsus endast midagi teha: "See oli murdeline aasta. Võtsin nõuks jõuda 4–6 aastaga maailma tippu ja hakkasin selleks väga teadlikult valmistuma." Sama mõtles kaks päeva noorem klassivend Ülo Kriisa.

"Kohe, kui Iisakule 1967 spordikool loodi, hakkasime koos harjutama. Algul juhendas Kuno Maior, siis, pärast mu 3000 m tulemust 10.30, ütles Aseris elanud kogenum Manfred Tõnisson, et hakkab meile plaane tegema. Lubas, et ma jõuan aastaga alla kümne minuti. Pidasin postiga saabunud plaanidest kinni ja järgmisel aastal, 1970, jooksin hoopis alla üheksa minuti."

1973: Euroopa noorteparemikus

1973 tõi Sellik juunioride EMilt Duisburgist 5000 m hõbeda ja Kriisa 3000 m takistusjooksu pronksi!

"Kalkuleerisin, et 1500 ja 5000 meetris läheb kolm talve, et edukast juuniorist saaks arvestatav võitlusvalmis mees. Nii läkski. Vähema ajaga ei jõua vajalikke kilomeetreid ära joosta."

1974: loobus täismeeste EMist

Kriisa areng polnud 1974 enam nii võimas, kuid Sellik võitis jooksumaa Soome ja NSV Liidu täiskasvanute maavõistlusel 5000 m 13.38,4ga. Omaealiste Euroopa rekordist jäi puudu sekund.

"Pakuti sõitu Rooma EMile, kuid loobusin. 13.38 oli esialgu mu maksimum, aga sellega polnuks EMil midagi teha."

1975: jõudis juba ladvikusse

1975. aasta EK-l Nice´is tuli Sellik britt Brendan Fosteri järel teiseks "Karikas oli alati ääretult pingeline. Võitlus üldvõidu eest käis sakslastega ja staierilgi tuli aina jälgida, kus nad on. Taktikajooksus saingi neist jagu ja tundsin, et nüüd on minek hea."

Matšil Suurbritanniaga Londonis alistas Sellik David Blacki, püstitades N. Liidu rekordi 13.27,2. See jäi maailma hooaja kümnendaks tulemuseks. Jooksuhullud britid tunnistasid Selliku N. Liidu parimaks kergejõustiklaseks.

1976: ränk vigastus krossirajal

Talvisel krossijooksu MMil liikus Sellik hästi, temas aimus Montreali olümpia medaliründaja. Siis veeresid teele kivid.

"Ma ei tahtnud Pravda krossile minna, kuid siinne spordikomitee nõudis. Jooksime hipodroomil, mille üks sirge oli liivane. Pöid vajus liivast läbi, venitasin jalalaba sidemeid. Järgnevatel kuudel treenisin ja võistlesin teibi toel ja läbi valu."

1978: elu vorm ja maksapiste

Järgmine suur jooks, millel Sellik võinuks väga kõrgele jõuda, oli 1978 Praha EMi 10 000 m. "Ma võinuks võita," kinnitab Sellik.

"Mõni kilomeeter enne lõppu tekkis tunne, et jooksen üksi eest ära. Olin supervormis. Siis tuli maksapiste, mis sundis tempo alla laskma. Sama oli juhtunud talvel Itaalias ühel tänavajooksul.

Arvan, et maks oli mu organismi nõrgim lüli ja et jamad tulenesid Kesk-Aasia laagrite kõrguse ja töömahtude sobimatusest."

Ometi tähendab Praha 27.40,6 elu kiireimat 10 000 m jooksu.

1980: olümpial taas väsinuna

Juuni keskel tuli Sellik Pravda Moskva-võistluste kõvas konkurentsis kahel korral teiseks, läbides päevase vahega 10 000 m 27.56,5ga ja 5000 m 13.21,7ga. Kuu aega hiljem samas toimunud olümpial ei õnnestunud karmis kuumuses aga kumbki distants.

"Ettevalmistus ei sobinud mulle, aga Liidu koondise treenerid andsid valida – kas lähed mägedesse tagasi või istud Tallinna lennukile ja matad olümpiaplaani. Tekkis olukord, kus mäetreeningud töötasid vastu. Siis ja tihti ka muul ajal jooksime treenides võistlusvormi maha."

1985: vaikne lahkumine

"Moskva olümpiaga tundsin, et kui miski ei muutu, saabki karjäär suure medalita läbi. Pidev mõttetu tõestamine oli vaimu tühjendanud. Saanuks ise võistlusi valida, nagu eestlased nüüd, olnuks elu hoopis teine."

Sellik lahkus aeglaselt, viie aastaga. Kuid sära jäi eelmisse kümnendisse.

Väsinud mehena olümpiafinaalis

Olümpiasaaga jätkus laagriga Quebecis, kus polnud taastumisjooksuks jalatäitki muru. "Leidsin kiirtee kahe sõidusuuna vahelt lapikese muru ja hüppasin üle tara sinna. Kaks minutit jooksin, siis oli politsei kohal."

Nagu senine poleks piisavalt kulutanud, sattus Sellik Montrealis tempomasin Fosteri eeljooksu. Kui teine eeljooks võideti 13.45ga, siis Selliku omas ei andnud selline tulemus 10. kohtagi. Sellikust sai noorim finalist 13.20,81ga.

"Finaalile läksin vastu väsinud mehena ja kui siis joosti viimased viis ringi viie minutiga, ei suutnud ma kaasa minna. Sedasi joosta suutnuks ehk siis, kui valmistunuks vaid selleks päevaks."

Maailma edetabeli tippu!

Valutava ja teibitud jalaga mees tuli 10 000 meetris 28.10,4ga N. Liidu meistriks, ent peagi sattus olümpiakoht küsimärgi alla.

"Kui olin eelmisel aastal jooksnud 13.27, lubas peatreener Vassili Stepantšjonok, et mul on olümpiakoht käes. Kui ta nüüd maha võeti, oli kõik unustatud. Juuni alguse 28.10 oli taktikajooksus võimas tulemus! Igale venelasele piisanuks sellest, eestlasele mitte."

Vaja oli täiendavat tõestust ja kuivõrd jalavalu andis järele, plahvatas 21aastane Sellik Podolskis. 13.17,2 tähendas maailma hooaja tippmarki, maailmarekordini jäi 4,2 sekundit.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee