Sten-Timmu Sokk – nagu isa suust kukkunud (3)

Stenina esineb noormees ainult passis. Kõik kutsuvad teda Timmuks. Ta kerkis tänavuse hooajaga Dalkia/Nybiti põhimängujuhiks ning nüüd, 18aastasena jõudis ta koos kaaslastega pronksmedalile väga lähedale. Aega medaleid võita Timmul veel on.

Ühes on kõik asjaosalised kindlad – Timmu võib olla nagu isa suust kukkunud, aga iseloomu poolest mitte. Nii ütleb ka naine, kes mõlemat meest kõige paremini tunneb – Timmu ema Margit Sokk. "Isa on rahulikum, Timmu armastab oma arvamuse kõvahäälselt välja öelda," lausub ema.

Julgeb ka isale arvamust avaldada

Timmu ise võrdleb end vend Taneliga ja tõdeb, et on äkilisem. "Tanel on viisakam – ka tavaelus," möönab Timmu. "Kui mäng on tasavägine ja väsin, kipun näiteks kohtunikega õiendama."

Koos Tiit Sokuga aastatel 1993–1996 Ateena Panathinaikoses mänginud Aivar Kuusmaa sai hästi jälgida Tiidu poegade sirgumist. "Nagu igas normaalses peres oli väiksemale vennale lubatud rohkem kui suuremale," muigab Kuusmaa. "Tanel oli leebem ja lubas Timmul kõike teha."

Rahvasuu räägib, et Timmu on õpilastest ainus, kes julgeb isale oma arvamust avaldada. "Eks see sõltu iseloomust. Tal on oma nägemus ja ta ütleb mulle selle välja," kinnitab Tiit.

"Mõlemad, nii Tiit kui ka Timmu ütlevad välja oma arvamuse sel hetkel, kui teised kardavad öelda," lisab Dalkia/Nybiti abitreener Üllar Kerde. "Aga Timmul on nii palju tarkust, et teiste kuuldes ei hakka isaga sügavamalt vaidlema. Ta on ka minuga asju arutanud ja mulle pakub naudingut teada saada, mis noormängija mõtleb. Kainelt kaalutletud tagasiside on kasulik."

Mõnigi võib-olla ootab olümpiavõitja poegadelt imesid. Timmu kinnitab, et ei lase end isa suurtest saavutustest häirida ja lisab, et säärasele tasemele on raske jõuda. Aga ta vähemalt üritab, sest on isa kombel maksimalist.

Mängutarkus: nähtu tuleb kõrva taha panna

Kerde tunneb nii isa kui ka poega hästi. Ta on omal ajal noortekoondises juhendanud Tiitugi. "Mängulises mõttes on nad ühesugused – mõlemale meeldib sööta. Ja mõlemad on jonnakad – mida tahavad, selle peavad ka saavutama," alustab Kerde isa ja poja võrdlemist.

"Tiit oli tunduvalt tagasihoidlikum, rääkis vähe. Timmu on seltskondlikum. Eks nad kasvasid ka erinevates tingimustes – üks N Liidu ajal, teise esimesed teadlikud aastad möödusid Kreekas. Kõigi Sokkudega on hea suhelda, sinusse suhtutakse kui võrdsesse partnerisse.

Tiit oli noorena kõhna ja pisike, Timmu on füüsiliselt tugevam. Jumal on mõlemale andnud mängutarkust, seda õpetada ei saa. Ka Tanelil on sama tarkus olemas."

Kerde leiab, et osaliselt tuleb Timmu mängutarkus kindlasti geenidest – lisaks isale oli terane mängija ju ka tema vanaisa, hiljem ka Tallinna Kalevi esindusvõistkonda juhendanud August Sokk. "Nii isal kui ka pojal on korvpall olnud väiksest peale elu tähtis osa."

Timmu ei arva, et mängulugemise oskus sündides kaasa antaks. "Endal peab olema taipu vaadata teiste mängu ja oskusi," ütleb ta elutargalt. "Juba kolme-nelja-aastaselt vaatasin mänge, hiljem käisin suuremate poistega igal pool turniiridel kaasas. Pluss isa treeningud. Mängu õppimisele on kulunud palju aega."

Suudab juhtida endast vanemaid mängijaid

Nybiti pronksimatši vastase Tartu Fausto peatreener Aivo Erkmaa läks lausa nii kaugele, et kuulutas pärast teist kohtumist: "Meie probleem on terve hooaja jooksul seisnenud mängujuhis. Tugeva mängujuhi korral on mäng lihtne. Timmu Sokk on juba praegu rohkem väärt kui terve meie sats!"

Erkmaa tunnistab, et sõna-sõnalt võttes pingutas ta säärase võrdlusega üle, aga põhimõtteliselt midagi valesti ei öelnud: "Timmu kuulub Eesti liiga kolme parema mängujuhi sekka. Tema on juba mängumees, vanust pole enam vaja vaadata."

Eesti U18 koondise peatreener Indrek Visnapuu ütleb Timmu iseloomustamiseks kaks sõna: hea mängujuht. "Kui võrdlen nii Timmut kui Tanelit Tiiduga, siis Timmu on rohkem isa moodi. Kui ta viibib väljakul, siis TEMA juhib mängu. Samamoodi nagu Tiit omal ajal. Kui Tiidu käes oli pall, oli teada, et ta korraldab ära täpselt selle, mida vaja. Ühtegi teist nii puhast mängujuhti nagu Timmu Eestis praegu polegi," arvab Visnapuu.

Mullu tüüris Visnapuu Eesti U18 koondise astme võrra kõrgemale, Euroopa meistrivõistluste A-divisjoni. Timmu oli siis 1988. aastal sündinute seas ainuke 1989. aastakäigu poiss, aga sellest hoolimata teenis kõige rohkem mänguaega. "Timmul on noorusest lähtuvalt tõuse-mõõnu, aga ta suutis aasta vanemate seas haarata liidrirolli, allutada teisi distsipliinile," märgib Visnapuu.

"Küll sai mulle lühikese ajaga selgeks, millal Timmu pingile tuleb kutsuda – kui ta võttis palli ja püüdis ise vastaste vahele "purjetades" midagi ära teha, tähendas see väsimust. Muidu tegutseb ta loogiliselt ja juhib mängu."

Tänavu tohivad A-divisjoni kohta kaitsta aasta nooremad ja eelmisest koosseisust saab mängida ainult Timmu. Tänavu peaks ta olema Visnapuu hinnangul "selge juhtoinas", samuti ootab treener palju Kaunase žalgirise noortevõistkonnas mängivalt 16aastaselt Siim-Sander Venelt.

Kust saada veel kümmet sentimeetrit?

Visnapuu jõuab valusa teemani: "Suureks takistuseks isa saavutuste kordamisel võib saada Timmu pikkus. Et isa jälgedes käia, oleks kasvule vaja kümmekond sentimeetrit otsa. Lühemad peavad olema imemehed ja tohutult kiired. Timmul aga näiteks Taneli kiirust pole. Ta on isa moodi raske kondiga ja jässakam. Timmust ja Tanelist kokku saaks viimase peal mängujuhi."

180 cm pikk Timmu noogutab, et ihkaks mõnda lisasentimeetrit. "Oleks ma kas või 183–184 cm, poleks enam hullu. Korvpallis on iga sentimeeter tähtis. Siiski saab ka 180se kasvuga Euroopa tipptasemel läbi lüüa – näiteks on nii pikk Kaunase žalgirise mees Marko Popovic."

Timmu kinnitab, et on vaevanägemiseks valmis. Ehkki isa arvates oleks pojal paras juba kaks korda päevas harjutada, on kõik nõus, et järgmisel hooajal tuleb pühenduda gümnaasiumi 12. klassi lõpetamisele.

Timmu harjutab sihiga saada Euroopa tasemel mängujuhiks. "Loodan pääseda mõne suure korvpallimaa klubisse," kuulutab ta kindlalt. "Kuid olgem realistid, see kõik pole nii lihtne."

Küll ei mõista Timmu mängijaid, kes rahulduvad Eesti liiga taseme või mõnes nõrgapoolses välisklubis palli patsutamisega. "Pead minema sinna, kus oleks võimalus areneda, mitte lihtsalt välismaale mineku pärast. Iseasi on rahaliselt tõesti hea pakkumine."

Timmu arvab, et temale endale oleks ka järgmisel hooajal hea mängupaik Nybit, sest siis jõuab koolis ka käia. "See aasta on olnud kiire. Siiski saan koolis normaalselt hakkama, negatiivseid hindeid pole," ütleb Mustamäe Gümnaasiumi 11. klassi õpilane.

Isa Tiit resümeerib, et enesekindlus mängib tippspordis suurt rolli. "Timmu pole põdeja tüüp. Ta tunneb ennast ja enda võimeid hästi. Kuid tippspordini on kahtlemata käia veel pikk tee. Elu on keeruline, sageli otsustavad pisiasjad, õnn, juhus. Tähtsaim, et Timmu loogiline areng jätkuks."

Ema: ilusad Kreeka-aastad mõjutasid Timmu iseloomu

Timmu Soku ema Margit ütleb, et tema vanem poeg Tanel on reserveeritum, Timmus aga on rohkem... ja jääb sõna otsima. "Ehk lõunamaalast?" aitab ajakirjanik, ja ema noogutab.

Timmu ühed tähtsamad eluaastad, kolmandast seitsmendani möödusid Kreekas, sest isa mängis korvpalli just seal. "Ja midagi sealsest elust jääb lapsele kindlasti külge," teab Margit.

"Poisid ise ütlevad, et Kreekas olid ilusad aastad! Olen nõus. Päike paistis kogu aeg sinises taevas, see oli eestlastele meeldiv nähtus. Sõbrad olid valdavalt muukeelsed ja Timmu sai inglise keele nii hästi selgeks, et meie välismaalastest tuttavate sõnul rääkivat ta seda aktsendita."

Margit tõdeb, et Timmu keevalisus võib vahel probleeme tekitada, aga kokkuvõttes usub, et see iseloomuomadus on hea. "Ta võtab sõna ainult siis, kui on veendunud, et tal on täiesti õigus. Timmu on maksimalist kõigis asjades, mida ette võtab – ainult tingimusel – see peab ka teda ennast huvitama. Ta on huvitatud hästi õppimisest. Suure spordikoormuse tõttu pole koolis kerge, aga Timmu teab täpselt, millal on vaja pingutada."

Margit õhkab: "Olen õnnelik ema! Lapsed on toonud palju rõõmu. Terve perega oleme vähem koos olnud, aga mina olen nii Timmu kui ka Taneliga palju reisimas käinud. Timmu on paras pullivend, temaga saab kogu aeg nalja. Samas pole kooli mind tema pärast kunagi kutsutud."

Tiit möönab, et perega tegelemiseks on tal olnud vähe aega ning veidi on ta seda saanud korvata treeningutega – nende ajal ta ikka poegi nägi.

Margit nendib, et nüüd, mil oma pojad ellu astuvad, saab ta oma ämmast täiesti aru, kes "Tiidule omal ajal õpingutega ajudele käis". "Tiidul läks hästi, ta elatas end korvpalliga ära. Kui sul aga karjäär niimoodi välja ei tule, vajad haridust. Ainult Eestis mängides tulevikku ära ei kindlusta. Kui kõrgele pojad jõuavad, me veel ei tea. Seetõttu soovin, et nad ka ülikoolis õpiksid."

Vanem veli Tanel tudeerib Audenteses väikese koormusega ärijuhtimist. Kaks korda päevas Kalevis harjutamise kõrvalt pole enamat võimalik. "Mul on praegu nagu kordusvõtted," naerab Margit. "Nägin seda Tiidu pealt ja saan Tanelist väga hästi aru, et enamaks energiat ei jää. Timmul on väga hea pea ja temagi peaks pärast gümnaasiumi lõpetamist minema edasi õppima."

Ema lisab, et kui tuleb pakkumine Ateena Panathinaikosest, soovitab ta õppimise asemel valida tolle klubi.

Ka Timmu elavneb Kreekast rääkides silmanähtavalt: "Kui mõnelt sealselt klubilt pakkumine tuleks, oleks see parim variant üldse! Olen Kreekas neli-viis aastat elanud, isa on märgi maha pannud, tegemist on Euroopa tippliigaga."

Sten-Timmu Sokk

Passis | Sten Sokk.

Hüüdnimi | Timmu.

Sündinud | 14. veebruaril 1989.

Pikkus | 180 cm.

Positsioon | mängujuht.

Klubi | Dalkia/Nybit.

Tippsaavutus | Eesti U18 koondisega Euroopa meistrivõistluste A-divisjoni tõusmine aastal 2006.