Sport: Värsked spordiuudised Eestist ja välismaalt

Miks on vere kõrge laktaadisisaldus ohtlik? 

SLÕL, 28. mai 2007, 00:00
Laktaat ehk piimhape on täiesti ohutu organismis suhkrute ainevahetuses tekkiv saadus. See on aine, mis tekib lihastes anaeroobse ainevahetuse käigus. Lihastesse kogunedes takistab ainevahetust, on omamoodi kaitseks ülepingutuse eest.

Laktaati mõõdetakse millimoolides liitri kohta (mmol/l). Kehalisel koormusel treeningu ajal on vere laktaadisisaldus tavaliselt 2–10 mmol/l piires. Mida intensiivsem on koormus, seda kõrgem on vere laktaadisisaldus. Kui see on üle 4 mmol/l, tunneme, et koormus on läinud raskeks. Seda nimetatakse laktaatseks läveks. Kui mõõta pulsisagedust sellise laktaadisisalduse juures, saame nn anaeroobse läve pulsi. Sellest kiirema pulsiga treenimine on organismile suhteliselt tugeva mõjuga ja seda peab kasutama mõistlikus annuses. Spordis nimetatakse treenimist üle 4 mmol/ l laktaadiga anaeroobseks treeninguks, 4 ümber segatsoonis treenimiseks ja alla 4 aeroobseks treeninguks.

"Laktaat tekib lihastes ja kandub vereringe kaudu südamesse. "Laktaat toidab südant, aga pidurdab lihaste ainevahetust ja pidurdab seeläbi lihaste kasvu," selgitab professor Karu. "Vere kõrge laktaadisisaldus pole otseselt tervisele kahjulik. Kahjulikuks muutub see alles siis, kui pidevalt treenida üle oma võimete ehk teisisõnu seisundis, kus vere laktaadisisaldus on füüsilise pingutuse korral pidevalt kõrge. Selline seisund hakkab pikapeale südame peale." Pidevalt suure laktaaditasemega treenimine pole jõukohane ka tervele sportlasele. Tihti ja suure laktaadi hulgaga treenides ei jõua südamelihas piisavalt taastuda ja välja võib kujuneda südamelihase düstroofia ehk ainevahetuse häire, mis vajab pikaajalist ravi.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee