Sport: Värsked spordiuudised Eestist ja välismaalt

VESTEINN HAFSTEINSSON: "Doping ja sportlik ebaedu tegid minust Kanterile hea treeneri." (1)

Gunnar Press, 11. juuni 2007, 00:00
TÄISUSALDUS: Gerd Kanter on veendunud, et kellegi teise hoole all poleks ta see mees, kes ta täna on.  Mati Hiis
Vesteinn Hafsteinsson on viinud Gerd Kanteri teeristi, kust Jürgen Schulti maailmarekordini 74.08 jääb üks õnnestumine. Islandlasest treener irvitab: "Olen Gerdile hea treener tänu sellele, et kunagi dopinguga põrusin ja sportlasena läbi ei löönud. Minu nälg Gerdi suurtulemuste järele pole tema omast väiksem!"

"Doping ja sportlik ebaedu tegid minust Kanterile hea treeneri."

46aastane treener räägib spordist pühendumusega, mis dopingu kohta küsijalt relvad ähvardab võtta. Ta ei kavatse üldse tagasi ajada, et 1984. aasta proov oli positiivne, ega haliseda, et süüdi olnuks keegi teine. Kuigi vist oli.

Hafsteinsson otsib tänasest spordist pigem tõestust, et dogmad ei kehti. Dopinguta saab ka. Vanad tulijad võivad oma koha leida. Ketas lendab pigem plahvatuse kui hullude jõunäitajate toel.

Tema aatekaaslane on Team 75+ mänedžer Raul Rebane ja ideede teostaja Gerd Kanter.

"Gerd on nüüd rekordivõimeline," ütleb Hafsteinsson. "Ta on valmis ka Virgilijus Alekna võitmiseks. Kaugele Gerd läheb, ei tea veel keegi. Ta on tõusul, hetkel Alekna kõrval."

"Usun, et olen väga tüüpiline islandlane."

Oled paras polüglott. Kas oled eesti keeles kah midagi selgeks saanud?

Ha-ha-haa! Ühe sõna. "Tere!"

Lisaks islandi keelele oskan inglise ning Põhjamaade keeli. Koolis õppisin prantsuse keelt, aru saan ka sakslastest.

Oled õppinud USAs, abiellunud rootslannaga ja elad Rootsis, oled Taani heitjate koondise peatreener, sinu edukaim õpilane on praegu eestlane. Mida tähendab sinu jaoks Island?

Island on kodumaa! Olen islandlane ja selle üle väga uhke! Vaatan iga päev Internetist Islandi televisiooni, ostan kodumaa ajalehti.

Kes te olete, islandlased?

Oleme väga iseseisvad inimesed, uhked oma kodumaa üle. Meie, islandlaste silmis on Island suur maa, usume seda. Kui kusagil mujal öeldakse, et sellisest maast pole kuuldudki, oleme üllatunud.

Oleme motiveeritud ja entusiastlikud. Usun, et olen väga tüüpiline islandlane.

Island on külm ja tuuline, teil ei kasva puid...

Jah, meil pole kerge maa. Ehk see teebki meid tugevaks.

Kas islandlaste elustiil tuleb spordis kasuks?

Minu noorpõlve elustiil tuli küll, tänane enam ei tule.

Island on praegu nagu Mini-Ameerika. Edu nimel õpitakse ja töötatakse palju, istutakse arvutite taga olgu töötades või videoga mängides, jamatakse SMSidega. Kõigil on alati kiire, keha liigutatakse vähe. Sporti ei soosi miski!

Mida loodad kodumaa spordi heaks ära teha?

Olen andnud nõu ja pidanud loenguid, kuid kodumaa tööpakkumisi vastu ei võta. Liiga vähe rahvast, liiga vähe võimalusi...

"Olen uhke, et Island kohe Eesti iseseisvust tunnustas."

Palju sa Eestist ja eestlastest tead?

Vähe. Tean, et Raul ja Gerd on professionaalseimad inimesed, keda olen kohanud. Samas on nad tööväliselt lõbusad sellid. Rauli julgen nimetada üheks oma parimaks sõbraks.

Olen näinud põgusalt Tallinna, Tartut, Valgat, Pärnut ja Haapsalu. Olen Raulilt Eestimaa kohta üht-teist kuulnud.

Ahjaa! Olen väga uhke, et Island kohe Eesti iseseisvust tunnustas. Võistlesin tollal kettaheites koos leedulaste Romas Ubartase ja Vaclavas Kidykasega ning kuulsin Baltimaade vabadusvõitlusest palju.

Tollase poolehoiu ja nüüdsete kontaktide mõjul jälgin Eesti uudiseid hoolega. Tean teie ausamba-asju ja...

Eelkõige tean, et mul on Eestis hea olla. Mind on siin soojalt vastu võetud.

Kuidas võrdled Kanterit oma edukaima olümpiasportlase, Ateena kuulitõukepronksi taanlase Joachim Olseniga?

Väga erinevad inimesed ja sportlased.

Joachimiga kohtusime, kui ta oli küps atleet, keda sai vaid suunata. Olin rohkem nõuandja kui treener. Meie arusaamad treeningust erinesid. Tema arvas, et kehaline tugevus on heitja edu absoluutne alus – ta jumaldas USA-aastatest peale jõutrenni, nagu jumaldasin noorest peast ka mina.

Gerd tuli minu juurde toorikuna, kellest tuli alles sportlane vormida. Loomulik, et meie mõtteviisid on lähedased. Gerd ei kahtle meie tee õigsuses.

Kas sinu ja Olseni teed lahknesid erimeelsuste tõttu?

Ei vist. Minu rootslannast abikaasa ei tahtnud enam Taanis elada, talle ei meeldinud seal, ta ei leidnud õiget tööd. Mingeid muutusi tuli teha. Oleks ma lepingut pikendanud, löönuks Anna mu maha.

Igatahes tänan vaimult väga tugevat ja iseseisvat Joachimit, sest temaga õppisin palju – suhtlema, kompromisse tegema, viisakalt vaidlema. Austame teineteist.

Millal sa spordiga alustasid?

Kuuesena. 14aastaselt jätsin muu kõrvale ja hakkasin ketast heitma. Püstitasin Islandi omaealiste rekordeid, neist kuni 14aastaste kilose kettaga heidetud 54.08 püsib tänaseni, 33 aastat juba. Tollal oli see maailmas vanuseklassi teine tulemus.

16. eluaastast peale tegin kolm hooaega kümnevõistlust. See andis mitmekülgsust ka sportlasele, aga treeneritööks tõi hindamatuid kogemusi.

Siis keskendusin lõplikult kettaheitele.

Mis oli su peamine sportlik eesmärk? Olümpiavõit?

Tead, see oli päris naljakas! Ma ei osanud väga kaugele mõelda. Kõndisin 14aastasena mööda tillukest sünnipaika Selfossi ja seadsin eesmärgi – tahan, et nende kõikide majade kõik elanikud mind tunneksid!

Ma ei teadnud kaua midagi suurtest rekorditest ega auhinnarahast.

Kas läksid USA ülikooli eeskätt õppima või sporti tegema?

Sporti tegema. Sain pakkumisi mitmelt poolt. Eelistanuks Californiat, kuid korralduslikult oli lihtsam Alabamasse minna. Seal ma 1986 kehakultuuri alal bakalaureusekraadiga lõpetasingi.

See oli vahva aeg. Treenisin heas seltskonnas ja sain soovitud hariduse.

Islandlased ei andestanud dopingujuhtumit iial täielikult

Kesk õpinguid, 1984, andsid sina, keda praegu loetakse maailma üheks suurimaks dopinguvaenlaseks, positiivse proovi. Mis juhtus?

See on karjääri must plekk, millega pean elama. See oli viga, ja kuidas ma ütlen, et ainult mind mingite süstidega aidanud ameeriklasest doktori – kulturisti! – viga. Minu viga ikka ka, kui usaldasin võõrast arsti.

Nandroloon, mitte mõne süütu aine?

Jah.

Islandlased panid kõvasti pahaks?

Jah, olin dopingusportlane ja kogu lugu.

Telemees Ingolfur Hennesson, kes sind 16 aastat hiljem Kanteri treeneriks soovitas, andis võimaluse ekraanilt islandlaste poole pöörduda. Mis sa rääkisid?

Vabandasin, mis mul üle jäi. Vanemate, sõprade ja kogu rahva ees. Suurt õigustamist poleks usutud.

Ja said andeks?

Mingil määral, aga mitte lõpuni. Hiljem olid mu tulemused küll seda väärt, ent riigi parimate sportlaste sekka mind ei nimetatud. Jäin dopingumeheks, kuigi töötasin staadionil meeletult.

Ometi valiti sind kaheksaks suveks Islandi koondise kapteniks.

Jah, kaaslased usaldasid. Olen alati tahtnud pundi liider olla, teised teadsid seda.

Palju dopingujuhtum sulle edasises kasuks on tulnud?

See tegi minust õige treeneri. Tahan näidata, et suures spordis saab ka puhtana hakkama.

Unistus tulla koos Gerdiga kettaheite olümpiavõitjaks

Võistlesid neljal olümpial ja viiel MMil, ent kõrgemat Barcelona olümpia 11. kohast ei saanud. Miks?

Olin tugev ja tehniliselt hea, kuid võistlejanärvi polnud. Kahtlesin oma võimetes. Aga Barcelona üle olen uhke!

Sõber Rebane ütleb, et ka sportlik ebaedu tuli sulle kui treenerile kasuks.

Tal on õigus. Sportlasena olin liiga heasüdamlik, aitasin vastaseid. Juba siis soovitati, et hakka kohe treeneriks.

Superstaaril on raske treenerina läbi lüüa. Ta tahab kõik iseenda järgi sättida.

Sina oskad mõelda läbi teise inimese, mitte üksnes läbi iseenda?

Jah! Gerdis näen isiksust, kelle asju pean võtma küll kontseptsiooni järgi, kuid just nii nagu temale hea. Ma ei mõtle vaid treeninguid, kogu elu peab paigas olema.

Sinu treenerikreedo on...

... et igaüks avab oma võimed! Kui Gerd oma võimed lõpuni avab, saan läbi tema treenerina ülima: kettaheite – just kettaheite! – olümpiakulla!

Kui Gerd sinu käe alla sattus, ei pidanud keegi teda talendiks.

Ma ei tea, miks.

Pärast Sydney olümpiat Raul helistas ja tutvustas ennast. Ütles, et on leidnud minu jaoks kellegi noore mehe, kellel on suured käed. 25. novembril sõitsin siia "noort meest" vaatama. Kohtusime sisehallis. Ta oli suur ja pikk, miks mitte talent ka tavamõistes. Aga mis peamine: Gerdi silmad põlesid, ta mõtles uskumatu intensiivsusega õiges suunas, oli tahtmist täis. Ütlesin, et kui sina oled tööks valmis, olen mina ka. Gerd oli.

Päristöö, mida me pole kordagi kahetsenud, läks lahti jaanuaris 2001. Gerd on nõus kannatlikult liikuma, tehnikat tasakaalus hoidma, mitte kangisaalist homset efekti taotlema. Ta ei kipu kõrvalist tegema, tõsterekordeid püstitama või muud.

Lükkab tagasi ka Real Madridi pakkumise

On see tõsi, et Briti kergejõustikuliit pakub sulle täiega heitealade bossi kohta, tagades uuringuteks laborid ja kogu perele parimad tingimused? Ja et vutitiim Real Madrid pakub kehalise ettevalmistuse juhi kohta, kes õpetaks sportlastele eelkõige oma füüsisesse suhtumist? Ja et selliseid pakkumisi on veel päris mitu?

Nojah, on küll tõsi. Olen sõpradega arutanud ja kaldun arvama, et vastan pakkumistele eitavalt. Ma nimelt naudin igal minutil seda põhjalikku individuaalset tööd, mida saan iga õpilasega teha.

Raha pole määrav?

Niipalju, et ära elada, teenin praegugi, ja rikkus pole eesmärk. Pigem mõtlen, et mõnes kindlas ametis olles ei jääks mul praeguste õpilaste jaoks piisavalt aega. Ent näiteks Gerdiga tahan kindlasti lõpuni minna!

Millisena näed kettaheite tulevikku?

Praegu vaatan sellele pessimismiga. Kui pokker või õnnestunud äritehing võib sust mõne minutiga miljonäri teha, siis kettaheites nõuab edu vähemalt kümmet tööaastat. Nii võib kettaheide näiteks saja aastaga hoopis välja surra. Kuid mul on plaane, kuidas ala atraktiivsemaks muuta, ja seni olen õnnelik, et kettaheide elus püsib!

Samal teemal

23. jaanuar 2011, 15:26
Briti meedia tembeldas Kanteri treeneri dopingupetiseks

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee