Grete Šadeiko astub õe, ema ja vanaema jälgedes (7)

Järvamaa C-klassi tüdrukute rekordit 60 meetri jooksus jagavad võrdse 7,9ga Deivi Jäärats, Grit ja Grete Šadeiko. Need ongi ema ja kaks tütart. Maakonna kergejõustiku rekordite tabelis kohtab neid nimesid rohkem kui ülejäänuid. Tõsi, Grete äsjane elektronajavõtu tulemus 7,98 lööb siiski eelmised margid üle.

Ema Deivi Jäärats-Šadeiko sõnul on veel üks huvitav tulemus A-klassi neidude 100 meetri 12,0. "Selle aja jooksis juba minu ema, siis mina ja vanem tütar Grit. Lõpuks mina ei saanudki ema tulemusest jagu, aga Griti 12,12 on tegelikult kümnendiku võrra kiirem," rääkis Deivi Šadeiko. "Türi treener Leonhard Soom juba mõtles, kui saaks meid kolme panna tippajal kõrvuti, et kes võidaks? Võib-olla hoopis ema, sest ta jooksis selle aja söerajal."

Tütred ei ületa ema abiellumise rekordit

Deivi Jääratsi sporditee jäi varakult pooleli. 18-aastaselt abiellus ta Jaanus Šadeikoga, kes polnud küll suguvõsa naisliini tasemel sportlane, kuid 10,8ga mitu korda Eesti 100 meetri jooksu finaalis osalenud.

Aasta hiljem sündis tütar Grit, kes saab tänavu juulis 18. Kui ta käiks ema jälgedes, siis...

"Oi, loodan, et seda rekordit Grit ei löö," sai Deivi aru, et jutt käib varajasest abiellumisest. "Kindlasti mitte," lubas Grit ise. "Praegu tahan olla ainult sportlane."

Ema ei kahetse aastatetagust otsust. "Oleksin ehk võinud veel mõne aasta sportida, aga nüüd on mul ilusad tütred, kes teed jätkavad. Kuid ma pole selline inimene, kes täitumata unistusi tütarde peal välja elab," rääkis Deivi.

Olgu abiellumisega kuidas on, aga Deivi Jääratsi üht saavutust ei löö kumbki tütar üle – ema tuli omal ajal NSV Liidu meistriks pioneeride mitmevõistluses, kuhu kuulusid 60 m jooks, kõrgushüpe, pallivise ja 500 m jooks. NSV Liitu enam pole. "Pioneere ka mitte," lisas Deivi naerdes.

Võrdlus vanema õega innustab Gretet

Grete 7846 punkti "10 olümpiastardi" võistlusel ei ütle midagi, küll aga võrdlus: ta teenis 800 punkti rohkem kui Ksenija Balta samas vanuseklassis. Ja kaugushüppe 5.75 ületas Anu Kaljuranna C-klassi Eesti tippmargi nelja sentimeetriga.

"Kaugushüppe tulemus oli üllatus, aga punktirekordit oskasin oodata," rääkis Grete. "Treener ütles, et põhiala kujuneb aja jooksul välja, aga võimalik on ka mitmevõistlus."

Kergejõustik oli Gretele loomulik valik. "Lasteaia ajal käisin õe trenni vaatamas, siis tahtsin ise ka teha. Trenni lähen alati rõõmuga, meil on hea seltskond, alati saab nalja. Talvel mängime ka korv- ja jalgpalli," rääkis 14-aastane piiga.

Võrdlus vanema õega on Grete sõnul eriti innustav tegur. "Ikka vaatan, milline oli tema tulemus ja siis püüan seda parandada. Kuid see pole eesmärk omaette, et läheksin koju ja õele ütlema: näe, tegin ära," rääkis Grete.

"Selle üle on ainult hea meel, kui Grete mu rekordeid ületab. Tegelikult innustab tema mind ka," sõnas Grit, kes ei põe iidsetest muinasjuttudest tuntud kompleksi, et vanem õde pidi varem mehele minema (loe: parem olema). "Kõige rohkem meeldivad tõkkejooks ja kaugushüpe, aga seitsmevõistluses on rohkem võimalusi maailmas läbi lüüa," arvas Grit.

Ema ei oska andekuse ja tahtmise poolest tütreid võrrelda. "Grit suhtub trenni tõsisemalt kui Grete, ent see tuleb ka vanusevahest. Alade poolest sobivad Gritile rohkem jooksud, Gretele hüpped," võrdles ema. "Grete äsjane tulemus oli väga hea, aga praegu oleks vara öelda, et ta lööb kõik üle."

Vanaema Aili Mägi-Jäärats – kolmandat põlve spordi juures

Nooruslik vanaema Aili Mägi-Jäärats on õnnelik, et pärast tütre spordikarjääri lõppu saab ta raja ääres kaasa elada lastelastele. "Mis endal jäi tegemata, loodan nüüd tüdrukutelt," rääkis vanaema, kes 1963 kuulus NSV Liidu rahvaste spartakiaadil Eesti rekordi jooksnud 4 x 100 meetri teatenaiskonda.

"Aga mina polnudki oma põlvkonna parim. Õde Helgi, tüdrukute vanatädi, on võib-olla pere kuulsaim kergejõustiklane," lisas Aili Jäärats. Tõesti, Helgi Mägi-Lamp, kes praegu Soomes treenerina töötab, tuli 14 korda Eesti meistriks ja võitis 1967. aasta rahvaste spartakiaadil 80 m tõkkejooksu hõbemedali. Edukas sportlane oli ka kolmas õde Milvi Mägi-Torim.

"Tüdrukutel on kätt rohkem kui minul või Deivil. Meie olime ainult jooksjad," võrdles Aili Jäärats. "Kahju ainult, et Griti kasv jäi seisma, nii on raske edasi minna, Grete on temast juba pikem. Aga kolmas tüdruk tuleb kõige pikem," osutas vanaema kuueaastasele Jadele (eesnimi isa Jaanuse ja ema Deivi esimeste tähtede järgi). Kas kuuleme peagi veel ühest Šadeikost?

Griti lemmiksportlane on Grete

Kui küsida Gritilt ja Gretelt lemmikute kohta, siis mitut puhku ei oska kumbki midagi pakkuda. Mõlemal läheb koolis hästi, kuid kindel lemmikaine on vaid Gritil: "Inglise keel, nii meeldiv kui kasulik."

Lemmiktoit paneb mõlemad tüdrukud mõtlema. Grit ei mõtlegi välja ("Vanaema toidud on kõik head."), aga Grete pakub piimasuppi ja makarone.

Lemmiksportlast ei taha kumbki öelda. Vanaema pakub Gretele: "Ikka Carolina Klüft!" Kuid Grete peab end liiga väikeseks tegijaks, et nii suurt kuulsust eeskujuks tuua.

Grit tunnistab pärast mõtlemist, et võib-olla Grete ongi tema lemmiksportlane: "Õele elan kõige rohkem kaasa."

Grete, kelle lemmiklaulja on Tanel Padar, lõpetas seitsmenda klassi kõrval ka muusikakooli ja mängis ansamblis akordioni. "Tubli!" kiidab vanaema. "Aga nüüd on kõik, jääb ainult sport," lubab Grete.