Sport: Värsked spordiuudised Eestist ja välismaalt

Tiidrek Nurme vabandab Jumala ees, et pole saavutatuga iial rahul (18)

Gunnar Press, Tartu, 10. juuli 2007, 00:00
 
Vend Tiidrek Nurme pidas pühapäeval Tartu Kolgata kogudusele jutluse, milles puudutas ka sportlase ja Jumala suhet.

Ülehomme jookseb ta Ungaris noorsoo EMil 5000 meetrit. "Annan end Jumala hoolde, tema teab, kuidas parem on," ütleb sügavalt usklik atleet.

21aastane Saaremaalt pärit Nurme on elanud tormakat elu. Poisina läks ta sedavõrd pätiks kätte, et istus ligi aasta Viljandi noortevanglas. Kaks aastat hiljem leidis ta lõplikult kontakti Jumalaga ja otsustas samal ajal, et püüab spordiski midagi korda saata.

Nurme tõusis kiirelt Eesti jooksuparemikku ja on see mees, kellelt nüüd loodetakse Mart Vildi 41 aastat vana 1500 m rekordi alistamist. Samal ajal on ta Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris teoloogiaõpingutega teisele kursusele jõudnud.

Jumal on olümpiakullast võrreldamatult tähtsam

Kui sageli sa koguduses jutlusi pead?

Pastor teeb koguduseliikmetele, kes jutlustada tahavad ja oskavad, graafiku. Mina räägin kord kuu või poolteise tagant.

Kas Jumal või jumal, kumb on õige?

Loomulikult Jumal!

Kas termin "teenib kaht Jumalat" tundub sulle kohasena?

Piibel ütleb, et inimene ei saa teenida kaht Jumalat. Piibli Jumal ootab kristlaselt, et see ainus Jumal on tema. Igas usundis on nii. Ja minu jaoks ongi vaid üks Jumal.

Samas võib jumalusteks pidada igapäevaasju, millega tegeled. Aga Jumalast tähtsamad asjad on ebajumalad. Kristlasel võib olla Jumala kõrval ebajumal, mis on talle teatud olukordades Jumalast tähtsamgi.

Kas 1500 meetri olümpiakuld võiks olla sulle Jumalast tähtsam?

Ei! Parem ärgu olgu ma üldse sportlane, kui see nii oleks! Aga usuelus ei pea Jumal ja sport tabelijärjestuses olema. Ka sport ja õppimine ja kõik muu kuuluvad Jumala alla.

Jumalal pole midagi selle vastu, kui sa palvetamise asemel trenni lähed?

Ka trenn on minu usuelu – nagu metsamehel tema töö. Jumalale on oluline, millise meelsusega ma seda tööd teen, kus minu süda on. Et ma teeks oma tööd õiglases meeles, mitte auahnuse toitmiseks.

Hommikune palve annab kogu päevaks kindluse

Palju sul päevas otsese palvetamise peale aega kulub?

Kristlase jaoks on päeva õige alustamine see, kui panen põlved maha ja usaldan päeva Jumala kätte. See annab päevaks kindluse. Ma ei palveta pikalt, aga palvetan.

Kui hommikul palve mingil põhjusel võimalik pole, saan seda teha hiljem jalutades või joostes või... Palve ei nõua kindlat keskkonda.

Ja siiski – nii, et põlved on maas...

Korra päevas kindlasti. Tavaliselt ikka nii hommikul kui õhtul. Ilma enam ei saagi. Kui palvetad ja näed, et vastused tulevad ja asjad laabuvad, siis tead, et kõnelus Jumalaga pole tühine tegevus. See ongi mu ellu muudatused toonud.

Kui palvetamata jääb, kaob kindlus? Tunned üksijäetust?

See on nii. Tunnen, et töö võib valesse kohta minna.

Kellena sa seminari lõpetades tööle hakkad?

Igal juhul tahan kirikut aidata, olgu siis pastorina või muu töö kõrvalt jutlustajana. Usaldan Jumalat, küll tema teed näitab ja uksi avab.

Ütlesid jutluses, et praegu on su amet sportimine. Sport ja usuelu mahuvad kõrvuti?

Mahuvad. Sportimine on minu kohustus.

Kas su treeningupäevikutes kajastub suhe Jumalaga?

Kajastub küll. Spordis tulenevad paljud emotsionaalsed ja füüsilised asjad minu usuelust. Kirjutan need seosed üles.

Vildi rekord võib kukkuda, kui Jumal lubab

Millele sa nüüd Ungaris noorsoo EMil loodad?

Pärast kõhklusi valisime põhidistantsiks 5000 meetrit. Paar meest on ekstraklassist, aga ülejäänud minusugused. Kui tuleb mulle sobiv taktikajooks, püüan Eestile hea koha tuua. Tempojooksus ma oma võimetesse ei usu. 1500 meetris osalemise otsustame hiljem.

Sinust räägitakse kui Vildi 1500 meetri rekordi võimalikust ületajast. On see tulemus sulle jõukohane?

Vähemalt sinna ligidale olen juba praegu võimeline jooksma. 3.39 tundub Eesti kergejõustikule praegu olulisemana kui 5000 meetri 13.50, seepärast panustan pärast "euroopakaid" 1500-le. Samuti järgmisel aastal. Kui Jumal lubab, võin ju 3.38 joosta, aga sellega kuhugi ei jõua. Eeldusi on mul rohkem ikkagi 5000 jaoks, seal võin Euroopas kuhugi jõuda.

Võtad sihikule Enn Selliku Eesti rekordi 13.17,2?

Vara rääkidagi veel mitme aasta jooksul. Aga 1500 meetri ja 3.39 kohta veel seda, et nii võib joosta ka Nikolai Vedehhin. Tema isiklik tippaeg on minu omast kümnendiku parem.

Aga sa oled viimastel aastatel temast ju kiiremini arenenud!

Tal on ebaõnne olnud, nüüdki oli viirushaigus. Aga ta on tegija!

Sina pole vigastuse tõttu ühtki trenni tegemata jätnud?

Jah. Muud pole olnud kui puhkuseaegne mandlilõikus.

Palvetab tõepoolest ka konkurendi eest

Oled, erinevalt Vedehinist, tervise Jumala kätesse andnud?

Sedasi oleks egoistlik. Oleme konkurendid, aga ma ei tohiks temagi haigustel sündida lasta. Minu ülesanne on palvetada ka tema tervise eest.

Miks see nii hästi ei õnnestu?

Eks see egoism ole ikka veel minus. Armastan ennast rohkem kui teda.

Sa ei suuda oma palves konkurendi eest nii hästi seista kui enda eest?

Pean seda tunnistama. Aga töötan selle nimel, et suudaksin. Ja on paremaks läinud...

Kas sul rajal sportlikku viha pole?

Ma ei vaata enne starti inimeste nimesid, vaid nende päritolu ja aegu – et keda jälgida. Seega ei saa ma nende peale vihane olla. Minu palves Jumalale seisab, et tema tahe sündigu, õnnistagu ta mind, et ma ei jookseks auahnusest iseendale, vaid auks temale. Kui Jumal nii sätib, on mul hea meel ka vastaste edu üle.

Kui Jumala tahe on, et sa teeks sel päeval kingituse näiteks traumast taastuvale vastasele, kas siis suudaks sa lõpusirgel meelega kaotada?

Suudaks head teha küll, kui sõnumit kindlalt tunnen. Tuleb teha vaid nii, et kõrvalised seda ei mõistaks. Siis oleks super.

See oleks ju pettus?

Piibel ei luba valetada, kuid lubab hädavalet. Hädavale võib päästa teiste elu, tõde võib surmav olla. Olgu see mulle patuks, kui ma ei suuda õppida teiste õnne eest hoolitsema!

Jumalanijõudmine algas noortevanglas

Kas su 5000 meetrit võiks juba praegu etem olla, kui poisipõlvesport poleks pätitegemise taha takerdunud?

Ei saa nii vastata. Olnuks ma korralik poiss, ei teeks praegu ehk üldse sporti. Sport tuli koos usueluga, aga see sai alguse koos vanglaga.

Miks sind õieti vangi pandi? Suitsetamise, napsitamise, kaklemise ja aknaklaaside lõhkumise eest 15aastast ju trellide taha ei saadeta.

Ma olin varas. Meil poistega oli raha vaja, et näiteks arvutituppa mängima minna.

Saime teada, et kuskil maal mahajäetud kohas on mingid alumiiniumvannid, lähme toome ära. Võtsime öösel vanemate tagant salaja auto ja läksime. Aga polnud see koht nii mahajäetud midagi, see oli korralik paadikuur.

Neid varguseasju oli veel palju. Sain kolm kriminaalasja – kaks korda karistati tingimisi, siis pandi salajaste varguste eest vangi. Õigusega. Olin pätt. Kaabakas.

Mil moel ja mille ajel sa Jumala leidsid?

Olin Jumala asju uurinud ammu, õppisin lugemagi Piibli toel. Hiljem pätti tehes arvasin, et Jumal kasutab mind teiste inimeste karistamiseks. Aga kirikus oli mul igav.

Kuni elu on kombes, pole Jumalaga asja. Milleks? Aga raskel ajal, kui inimlikud vahendid on läbi katsutud, hakkad abi otsima vaimumaailmast. Minu aitas usuni ja seega ka spordini just vanglaskäik. Kogesin põhjasolekut ja Jumala armu, Jumala kaudu leidsin iseenese ja kutsumuse.

Päev enne vanglasseminekut viis kristlasest tädi mu kokku pastoriga, kes oli kümme aastat kinni istunud ja siis elus pöörde teinud. Pastor veenis mindki, et pööre on Jumala abiga võimalik.

Läbi Jumala reaalsuse tajumise tuli südamesse rahu, ja siis leidsin oma ande ja oskuse. Jumalalt saad teadmise, et sa pole üksi, et sa ei pea muretsema ega tegema midagi muud, kui teda oma toiminguis usaldama. Võid pelgalt usust astuda pimedasse tundmatusse ruumi, ja kui tuleb tulemus, on selge, et oled Jumala kätes.

Mida Jumal andestab, ei pruugi endale ise andestada

Erined tavainimesest?

Kristlane on inimene nagu iga teine, ainult et ta palub patud hiljem andeks ja püüab südames, et patud ei korduks.

Millised on patud, mille pärast sina vabandad?

Eeskätt mõttepattude pärast. Kadedus, auahnus... Seegi, et ma ei oska saavutatu eest Jumalale piisavalt tänulik olla ja hakkan kohe enamat tahtma. Sport oma edetabelitega võibki mulle komistuskiviks saada. See on minu usukatsumus.

Midagi kehalist ka?

Olen natuke alkoholi võtnud. Bankettidel. Alkohol on mulle alati meeldinud.

Kui sa asja õhtul Jumalaga ära klaarid, pole see ju enam patt.

Jumal on andestanud, ma ise mitte. Häbi mulle! Selline suutmatus näitab mu tühisust.

Milline on meelelahutus, mille pärast sa ei pea Jumala ees vabandama?

Enne usu juurde tulekut mõtlesin: igav. Ma ei kujutanud pidu ilma alkoholita ettegi!

Tegelikult pole see nii. Ma ei tahagi enam meelelahutust, mis pole Jumala ees õige. Pigem olen lihtsalt tüdruku või sõpradega koos, räägime, joome teed, laulame jumalikke laule, palvetame koos – see kõik ühendab. Olla sedasi Jumalaga ühel meelel on supermeelelahutus. Mida võiks pakkuda ropp ja nõme film? Mul polegi telekat.

Kõik su sõbrad on kristlased?

Jah.

Kallimaga koos palvetamine lisab tunnetele värskust

Pikkades laagrites sul aatekaaslasi pole?

Valus küsimus. Võin ju püüda raskustes olijat Jumala poole pöörata, aga ükski prohvet pole kuulus omal maal – kõik teavad, millega olen tegelnud. Ometi on valgustamine mu kohustus.

Kui kaaslased pärast võistlust veini joovad, paned pahaks?

Ei, mina pole nende südametunnistus. Nad elavad teises mõttemaailmas.

Kas sa põlvili palvetad, kui elad uskmatuga ühes toas?

Ei iial! Ma ei saa ju keskenduda, kui teine kõrval imestab. Kuid ma leian koha, kus palvetada.

Oled abiellumas. Ootate juba peenikest peret ka?

Kindlasti mitte. Kristlased, ja need me Mailiga mõlemad oleme, enne abiellumist seksuaalvahekorda ei astu.

Mailiga palvetate koos?

Vahel koos ja vahel eraldi. Vahel tahad Jumalaga omavahel rääkida, aga kahekesi palvetamine hoiab suhet värskena, lisab armastust.

Tiidrek Nurme

Sündinud: 18. novembril 1985.

Mõõdud: 185 cm, 73,5 kg.

Klubi: Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi, aastani 2005 KJK Saare.

Treener: Harry Lemberg, varem Endel Pärn, Endel Tustit, Andres Laide.

Saavutusi: neljakordne Eesti täiskasvanute suvemeister; Eesti juunioride, noorsoo ja täiskasvanute meistrivõistlustel kokku 23 kulda ja 7 hõbedat.

Areng 1500 meetris: 2003 – 4.07, 2004 – 3.51,23, 2005 – 3.47,44, 2006 – 3.42,90, 2007 – 3.42,70; 3000 m jooksnud 8.09,63 ja 5000 m 14.24,40ga.

Haridustee: õpib aastast 2005 Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris teoloogiat.

Perekonnaseis: abiellub septembris Mailiga.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee