Piret Pormeister: "Tean, milline meeldiv tunne on medalile sõita." (4)

Ka Pormeister ootab: "Tean, milline meeldiv tunne on medalile sõita ja pjedestaalile tõusta."

Suusanaiskonnal oli eelmine aasta eneseleidmiseks. Võideti esimesed medalid, nopiti esimesed MK-punktid. Tänavu tuleb end tõestada.

"Eesmärk on kaugemal," tunnistab Kristina Šmiguni vaheaastal naiskonna liidriks tõusnud Pormeister. Liidrikoht suruti Pormeistrile meelevaldselt meedia poolt peale, aga kahtlemata on tema saavutused – U23 sprindipronks ja 20. koht Otepää MK-etapil – kaaslaste saavutustest kaalukamad.

Ühesõnaga: Pormeister vaatab aastasse 2010, kui toimuvad Vancouveri olümpiamängud: "Olen siis parimas suusatajaeas, 25aastane. Sinnamaani tuleb treenida ja luua eeldused võitudeks. Olla vähemalt tipu lähedal, võimeline sähvatuseks."

Tahaks edu maitset kogeda aina uuesti

Pormeister teab, kuidas edu maitseb ja selle nimel, et tunnet üha uuesti kogeda, on ta valmis treeningutel viimset andma. Pormeistri ilme muutub õndsaks: "Eelmisel aastal ammutasin meeletult eneseusku ja sain aru, et olen võimeline kiiresti suusatama. Nägin, mida teeb maailm. Treener Kalmer Trammiga on mul hea klapp, usaldan teda. Nüüd, sügisel sain kinnitust, et olen võimeline koormusi taluma. Seega pole mul mingeid takistusi. Olen veendunud, et ükskord jõuan sinna, kuhu jõuda tahan."

Kaugel siis on maailm? Kui palju maad on minna näiteks Marit Bjørgeni treeningkoormusteni?

Selgub, et palju. "Eelmisel hooajal tuli treeningkilomeetreid 5000, tänavu tuleb 6000. Aga ma olen sellele võimeline lisama veel 3000 kilomeetrit. Kolmandiku? Jah, kolmandiku. Ent see on treeningmaht. Suurendada saab ka treeningute intensiivsust."

Kevadel asus Pormeister eneseleidmise teele. Selleks, et kasvatada julgust, asus suusaneiu kummipaelte otsas saltosid tegema – "Pealtnäha on lihtne paelte otsas saltotada. Tegelikult tuleb end ületada, et pea ees maa poole söösta." Keskendumise õppimiseks oli laskmine ja osavuse arendamiseks maastikurattasõit.

Karm viirus lõi suvel verepildi segamini

"Suve hakul olin sisemist energiat täis, aga siis tuli tagasilöök," räägib Pormeister. "Juulis sain mingi viiruse kallale. Olukord oli karm. Verepilt oli segane, kahtlustati isegi puukentsefaliiti. Alles augustist sain taas plaanipäraselt harjutama hakata. Sealt peale olen kõik treeningud ära kannatanud ja tunnen, et olen kõvasti edasi läinud."

Kahtemata ei tähenda praegune edasiminek veel eriti midagi. Suur samm astutakse aastatega, ja sellest saab Pormeister aru: "Olen piisavalt kannatlik," tunnistab ta muiates. "Treener ja kõik mu abilised aitavad kannatlikkusele kaasa, uskudes minusse. Ja netikommentaare, kus meid ebaedu korral maa sisse tambitakse, ma ei loe."

Ent suusatajal on ka isiklik elu. Eesti ühiskonnas on naine koduhoidja. Ent mis kodu hoiab see, kes suurema osa aastast laagrites ja võistlustel?

"Elus on tõesti mõndagi peale suusatamise," nõustub Pormeister. "Nagu näiteks inimene, keda treener kutsub taustajõuks. Leian, et elus on oluline koguda enda ümber õigeid inimesi, kes sind alati toetavad. Arvan, et meestele meeldivad enesekindlad naised, kes suudavad end maksma panna ja olla edukad."