Fantaseerigem: Eesti jalgpallikoondis viie aasta pärast (10)

Mida me teadsime viie aasta eest Ragnar Klavanist?

Suurt mitte midagi. Vähemalt laiem publik ei teadnud suurt mitte midagi. 17aastane noorsand mängis Viljandi Tulevikus, vahel ka esiliigasse kuuluvas FC Elvas. Tõsi, koondise ja FC Flora toonane pealik Arno Pijpers oli andekale Viljandi poisile juba silma kindlalt peale visanud.

Ning siis algas Klavani tormiline tõus. 2003 edutati ta Florasse, sealt peagi koondisse. Veel aasta hiljem tiirutas ta juba väsimatult mööda Euroopa suurklubisid ja pääses Oslo Valerenga palgalehele.

Täna, alles 22sena on ta üks neid väheseid, kelleta koondist ettegi ei kujuta. Ning on vaid aja küsimus, mil ta mõne väga korraliku klubi ukse lahti murrab.

Kes ennustanuks Kaimar Saagi esiletõusu?

Klavan on välgukiirusel tippu pikeerinutest vahest parim näide. Aga samamoodi olid novembris 2002 "eikeegi" seisuses teisedki tänased sinisärgid.

Klavani eakaaslane Tarmo Kink mängis Narva Transis meistriliiga debüüthooaega, kuni ühtäkki Moskva Spartakisse kutsuti. Oli see õige või vale käik ja järgnes sellele, mis järgnes, igatahes tänaseks on Kink rahvusmeeskonna kindel liige.

Neist aasta vanemate Enar Jäägeri ja Dmitri Kruglovi kohta käibivad samad sõnad. Jääger jättis just seljtaha hooaja FC Valgas, tegi Uus-Meremaa vastu avalöögi koondises, pääses FC Florasse ja veidi hiljem laia maailma (ehk Moskva Torpedosse ja Aalesundi). Kruglov kuulus alles Tallinna Jalgpallikooli hingekirja. Ees ootasid karjäär Levadias ja Moskva Lokomotivis, Krasnodari Kubanis ja Torpedos.

Aleksandr Dmitrijev oli juba Levadias, aga koondiserahvas ei teadnud temast veel vähimatki. Joel Lindpere see-eest kinnitas järjest kindlamalt kohta Pijpersi valikus.

Viggo Jenseni tänasest esimesest valikust Kaimar Saagist ei tasu üldse rääkida. Tema oli siis kõigest 14aastane...

Kahtlemata on ennustamine tänamatu tegevus, eriti veel nii kauge tuleviku ennustamine. Aga ometi: kes tänastest tegijatest on viie aasta pärast pildil ja kes mitte?

Nagu kõrvalolevast graafikast nähtub, usume, et vähemalt pool tuumikust säilib. Värsket verd toovad poolkaitsjad Sander Puri ja Sergei Mošnikov ning edurivimees Henrik Ojamaa, lõpliku läbimurde on teinud Mihkel Aksalu, Alo Bärengrub ja Taijo Teniste. Kindlasti kerkib vahepeal esile ka keegi "14aastane Kaimar Saag" – ainult et tema olemasolust ei saa me esiti teadlikud olla.

Sihiks jääb endiselt pääs finaalturniirile

Viie aasta pärast oleme järjekordse MM-valiktsükli algusjärgus. Milliseid sihte võiks koondis endale seada? Kas oleme samasugued peksupoisid nagu täna?

"Kindlasti ei ole. Oleme kriisist väljunud ja võtame tugevamatelt jälle punkte," usub jalgpallijuht Aivar Pohlak talle omase vankumatusega. "Kindlasti on taoline tulevikunägemus palju reaalsem kui see, et oleme jätkuvalt praeguses seisus."

Enamgi veel: Pohlak on endiselt veendunud, et koondis on suuteline võitlema finaalturniiridele pääsu nimel. Ta meenutab 2000. aasta EM-valikturniiri, kui Eesti oli veel kaks vooru enne lõppu suures mängus sees ja sai lõpuks Tšehhi ja Šotimaa kannul kolmanda koha.

"Kui suutsime siis, miks ei võiks suuta edaspidi?" küsib ta retooriliselt. "Paljud mängijad on samad, pealegi kasvab uusi ja paremaid järjest rohkem peale."

Pohlak: mitte kas, vaid millal Tarmo Rüütli tuleb?

Küllap erutab kiibitsejaid ka mõtisklus, kes võiks olla tulevikukoondise peatreener.

Pohlak arutleb: "Kuna eestlasest treeneri palkamine on lähema aja väga oluline eesmärk ja sirendab meil selgelt silme ees, näen kaht varianti: eestlasest peatreener on ametis või on juba lahkunud ja oleme läinud uuesti välismaalase teed. Millal miski juhtub, ma ei tea."

Alaliidu president rõhutab, et nimesid on siinjuures peaaegu võimatu pakkuda ("Välismaalastega on see täesti võimatu!"). Ta mõtiskleb ajakirjaniku soovil Tarmo Rüütli kandidatuuri teemal, kuigi kordab: "Ma ei lähe spekulatsiooniga kaasa, vaid analüüsin lihtsalt."

Pohlak jätkab: "Rüütli on peatreeneriks saamiseks parimas eas. Pigem on küsimus, millal ta saab peatreeneriks. Mu loogika ütleb tegelikult, et viie aasta pärast on Rüütli peatreener või on selle töö juba ära teinud."

Ta kiidab Rüütli tegemisi Levadias. "Tema käekiri näitab selget arengut ja me loodame, et see areng jätkub. Saame ju tagasisidet ka treenerite koolitustelt ja eksamitelt, ka sealt peegeldub täiesti uus tase. Ta pole töötanud hollandlaste abimehena, vaid olnud ise pidevalt peatreener – kui vaid lühike aeg Franco Pncheri kõrval välja arvata."

Janno Kivisild peab esialgu kannatust varuma

Samas kammib Pohlak läbi kõik teisedki eestlastest kandidaadid ja jõuab järeldusele – aastal 2012 pole koondise peatreeneri rasket ja vastutusrikast koormat neist kellelgi.

Aga Janno Kivisild?

Pohlak mõtleb pikalt ja vastab: "Oleme Jannoga seda teemat korduvalt arutanud. Meie arusaamine on väga sarnane: tal on oma vanuse kohta tohutult kogemusi ja teadmisi, aga praeguse põlvkonna mängijate peatreeneriks ta pigem ei sobi. Ta on täna siiski vaid 30aastane."