Dopinguohver: Venemaa käija German Skurõgin rõõmustas 1999. aastal MMi võitmise puhul, kuid positiivse dopinguproovi järel pidi ta kuldmedali loovutama. Novembri lõpus suri ta 45aastasena. Foto: AP/Scanpix
Sport: Värsked spordiuudised Eestist ja välismaalt
18. detsember 2008, 00:00

Doping viib enneaegselt hauda? (2)

 

Eelmisel kuul suri infarkti tõttu 45aastane Vene käija German Skurõgin, kes viis suve tagasi sai maailmameistrivõistlustel 50 km distantsil hõbemedali. 1999. aastal tuli ta maailmameistriks, ent kaotas kulla pärast positiivset dopinguproovi.

Novembris viis kopsuvähk toonelateele Bulgaaria kettaheitja Cvetanka Hristova, kes triumfeeris 1991. aasta MMil. Tema rekord 73.22 on maailma kõigi aegade edetabelis kaheksas. Hristova sporditee lõpetas nelja-aastane võistluskeeld kaks suve pärast MMi võitmist.

Maks kui keemialabor

Kahjuks on selliseid näiteid palju. "Jah, keelatud ainete kasutamine võib olla kuni 50aastaste endiste tippsportlaste surma põhjuseks, aga kindlasti mitte kõikidel juhtudel," ütleb mainekas spordiarst Mihkel Mardna.

"Surevad ka sama vanad inimesed, kes pole kunagi spordiga tegelnud," lisab Mardna. Ka Skurõgini ja Hristova lahkumise järel pole veel tulnud ametlikku kinnitust, et dopingutont ja vikatimees tegid koostööd.

Mardna rõhutab: tippsport tähendab midagi muud kui tervisesport. "Tuleb teha ülepiirilisi pingutusi," arutleb tohter. "Selliste pingutuste kordumine teatud aja vältel pole kindlasti tervisele kasulik, pigem kahjulik."

Ränk enesepiitsutamine, mis kohati ületab treenituse piiri, kahjustab Mardna sõnul vereringesüsteemi ja maksa. "Maksa võib nimetada väikeseks keemialaboriks, kust käivad läbi kõik ravimid," lausub ta.

Ohtlik ka dopinguta

Sama palju kui alkohol kahjustavad maksa anaboolsed steroidid, mille kasutamine oli 1972. aastani lubatud. "Mõni aine pole keelatud üksnes seepärast, et parandab sooritusvõimet. Nad võivad tekitada ka terviserikkeid," nendib Mardna.

Eesti odaviske endine rekordimees Donald Aik-Sild möönab, et tippsport pole tervise-sõbralik. "Kindlasti on tegu riskiga," räägib Sild, kelle tippmark võrdub 85.28ga. "Vigastused ja haigused sõltuvad alast. Vastupidavusalade tegijatel esineb rohkem südameprobleeme, heitjad on hädas liigestega."

Päris paljud tipud on kõrvale astunud just vigastuste süül. "Selliseid õnnelikke nagu Erki Nool, kes lõpetas vanuse tõttu, leidub vähe," lausub Sild, kelle meelest on Gerd Kanteri suurim pluss hiline sporditeele astumine, kui luud ja liigesed olid juba välja arenenud.

Üldiselt alustavad noored sportimist liiga vara. "Kui palju lapsi jõuab sarjast "10 olümpiastarti" tippsporti?" küsib Sild. Ja vastab ise: "Väga vähe. Piltlikult öeldes on liigestele antud kindel kasutusaeg. Mis liigub, see ka kulub."

Odamehele endale on tehtud neli õlaoperatsiooni, lõigatud on ka küünarnukki ja põlve. "Õlg käib liigesest välja siiani," tunnistab Sild. "Elamist see ei sega. Mu kuulitõukajast isal (Eesti rekordi 20.53 valdaja Heino Sild – toim) läks märksa halvemini. Suurte raskustega harjutamine kahjustas selgroogu, tal on liikumisega probleeme."