Korvpall

Kui treener Salumets saali astus... (14)

Ville Arike, 30. jaanuar 2009 00:00
Legendaarne korvpallitreener Jaak Salumets tähistab täna 60. sünnipäeva.

Ta oli karm, kuid õiglane. "Toona mõtlesin, miks ta minuga nii käitub. Nüüd vaatan Salumetsa tegemistele hoopis teise pilguga," tunnistab Rocki kapten Gert Kullamäe. Aivar Kuusmaalgi jätkub kunagise treeneri kohta vaid häid sõnu. "Etteheiteid saan teha pigem endale," sõnas ta.

Jaak Salumets tüüris 1991. aastal Tallinna Kalevi viimaseks NSV Liidu meistriks. Kaks suve hiljem viis ta Eesti koondise Euroopas kuuendaks tiimiks. Õhtuleht meenutab tippmängija ja -treeneri tegusid tema kaasvõitleja Riho Sooniku ning hoolealuste Aivar Kuusmaa ja Gert Kullamäe silmade läbi.

"Salumetsa eriline karisma oli see, mis teda teistest treeneritest eristas," arvab Kullamäe, kes on pika karjääri jooksul mänginud väga paljude juhendajate käe all. "Temast õhkus karmikäelisust. Kui ta saali astus, siis mitte et mehed värisenuks, aga kõik olid kohe valmis tööd alustama."

Aastaid Kalevit mänedžeri ja teise treenerina vedanud Soonik leiab, et Salumetsa tugevaim omadus oli kindel visioon, kuidas asja üles ehitada. "Kui ta 1985. aastal tuli, oli laev sisuliselt põhjas, süsteem lagunenud. Oli vaid kamp korvpallureid, aga mitte meeskond. Tuli välja sõeluda mehed, kes on valmis tööd tegema," meenutab Soonik.

Täna ise treeneritööd tegev Kuusmaa tõdeb, et kui ta saaks, võtaks tollest ajastust praegusesse kaasa meditsiini- ja tugipersonali, kes Salumetsale abiks oli. "Iga klubi ei saa säärast süsteemsust endale enam lubada," märgib TTÜd juhendav Kuusmaa.

Vaid tugevad mehed jäid Salumetsa käe alla

Kui Kuusmaa lülitumine Kalevisse ja põhitegijaks kerkimine kujunes suhteliselt valutult, siis Kullamäel oli Salumetsa käe all raske. Esiteks polnud tegemist treeneriga, kes noori hurraaga väljakule edutanuks. Ning teiseks olid Kullamäel ees säärased meistrid nagu Tiit Sokk, Rauno Pehka ja Kuusmaa. Katsu neist kedagi kõrvale lükata, kui nood samamoodi mänguaja pärast võitlevad!

"Nüüd vaatan Salumetsa tegemistele loomulikult teise pilguga," muigab Tartu Rocki kapten, 37aastane Kullamäe. "Toona mõtlesin: miks ta minuga nii käitub, kas ta teeb õigesti? Tekkis ka väga raskeid hetki, mil mõtlesin, miks üldse raban.

Ent igal asjal on oma head ja halvad küljed. Läbisin kadalipu, sain päevast päeva ja aastast aastasse treenida koos heade korvpalluritega. Oli kõva olelusvõitlus, treeningutel käis kõva andmine. See on aidanud mu karjääri nii pikaks venitada."

Kullamäe oli üks viimaseid, kes võiduka tiimiga liitus. Enamik kalevlastest NSV Liidu meistreid on sündinud 1960ndatel.

Soonik lausub, et tööd alustades muutus seltskond väga kiiresti. Piltlikult öeldes olid ühel õhtul trennis ühed mehed, järgmisel hommikul teised. "Toonase TSIKi kadalipu läbinud noortega sai hakata vundamenti laduma. Aastad olid küllalt karmid, NSV Liidu esiliigas peeti suurem osa mängudest võõrsil. Salumetsa võitluslikkus ja kompromissitus olid võtmesõnad. Kes tahtis võistkonnas püsida, pidi täitma kõik treeneri nõudmised."

Sooniku hinnangul suutis Salumets leida esmalt taustajõududesse persoonid, kes töötasid ühise nimetaja kasuks. Seejärel hakkas aasta-aastalt üha paremini kokku saama mängijate mosaiik. "Kulus umbes kolm hooaega, kuni meil tekkis selge ettekujutus ja tulevikunägemus," pakub Soonik.

Ülitähtis samm – Moskvast suudeti Kalevisse tõmmata Liidu koondisse kuuluv Tiit Sokk. 1988. aasta alguses vabanes sõjaväeteenistusest Aivar Kuusmaa. "Ka siis käis veel puhastustöö. Mängijate valik oli suur, kes ei sobinud, saadeti minema. Mul vedas sellega, et Liidu esiliiga aegu reisisid Kalev ja Riia ASK, kus mina mängisin, sageli koos. Olin pidevalt Salumetsa silma all," rõhutab heledapäine korvikütt.

Kuusmaa: lahkhelid minu noorusrumaluste tõttu

Nii Kuusmaa kui ka Soonik tähtsustavad asjaolu, et Kalevit õnnestus täiendada sobivate keskmängijate Sergei Babenko ja Aleksandr Karavajeviga. "Kõik head asjaolud langesid kokku. Paljud mängijad olid karastunud juba Liidu juunioride koondises, nõnda oli Salumetsal kergem edasi minna," lisab Kuusmaa.

Kuusmaa märgib, et kui tal oligi lahkarvamusi Salumetsaga, siis noorusrumaluste tõttu. "Etteheiteid saan teha pigem endale," muigab ta.

Pärast 6. koha võitmist 1993. aasta EMil kutsus Salumetsa endale juhendajaks Leedu au ja uhkus Kaunase Žalgiris. Samal hooajal mängis seal ka Kullamäe. "Žalgirises ei olnud midagi teistmoodi, Salumets oli ühtmoodi nõudlik igal pool. Aga kui rahvuskaaslane on sul välismaal kõrval, on alati parem," tõdeb Kullamäe.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee