Sport | Muud alad

Kas sitke Eerik Aps viib Eesti maadluse taas tippu? 

Ville Arike, 9. aprill 2009 00:00
Ehkki Pekingi olümpiale ei pääsenud ükski Eesti maadleja, pole Lurichi ja Palusalu maalt tugevad mehed veel kadunud. Oma viimast sõna pole loodetavasti öelnud eksmaailmameister Heiki Nabi, äsjasel EMil kerkis 5. kohaga parimaks hoopis Eerik Aps.

21aastane Aps polegi maapoiss nagu Nabi või kettaheitevägilane Gerd Kanter, vaid näide selle kohta, et ka ahvatlusterohkes Tallinnas saab sirguda klassikalise spordiala tegija. EMi medal jäi ühe võidu kaugusele, alistatute sekka kuulus ka Pekingi olümpiamängudel hõbemedali võitnud matimees.

Vaatleme Apsi viie nurga alt.

Kaaluvahetus - ei midagi hullu

Apsi edu Vilniuses peetud Euroopa meistrivõistlustel on seda hinnatavam, et ta maadleb esimest hooaega uues kaalus, kuni 84kiloste meeste seas. "Kohanemisel polnud midagi hullu. Kümnekilone vahe ei tähenda teist maailma ja uue kaalu meeste nõkse teadsin enamasti varasemast," lausub Aps rahulikult.

Varem maadles Aps 74 kg kaalus, tegelikult oli kilosid kuue võrra rohkem. "Mõtlesin, et äkki ajaks sel EMil veel vanas kaalus läbi, aga sagedane kaaluvõtmine läinuks rängaks ja võinuks hakata tervisele. Järgmise hooaja eel tulnuks kaaluvahetus niikuinii ära teha."

Seejuures kurdab noor ja tugev mees, et lisakilod ei tahtnudki eriti kergelt tulla. "Mõnel teisel tuleb kiiremini, mul polnud vana kaalu hoidmisega probleeme. Kõht oli kogu aeg täis. Tarbisin kaalu suurenemiseks varasemast rohkem toidulisandeid," ütleb Aps. Tema tavakaal on nüüd 86 kilo, parajaks nimetab mees 88-t.

12 tundi ei tahaks maadelda

Kui võrrelda Martin Kleini pingutusega ligi sada aastat tagasi peetud Stockholmi olümpiamängudel – pikim matš kestis ligi pool ööpäeva –, siis kujutab tänapäeva maadlus endast naljanumbrit. Mõni minut ja kõik on läbi. Vastast ei pea isegi selili panema.

"Eks see oli väga raske matš ja arvan, et pause tehti ka. Ma küll nii kaua ei tahaks maadelda. Kui tuleks teine mees puhtalt selili panna, võib matš ka praegusel ajal tunde kesta," arvab Aps. "Natuke pikem võiks maadlusaeg olla, omaaegne kuus minutit oli paras."

Pärast Ateena olümpiamänge muudeti kreeka-rooma maadluse reegleid tundmatuseni. Alguses ei saanud keegi täpselt arugi, mis teoksil. Minutike puseldi püsti, siis viskas kohtunik loosi ning käsutas ühe mehe kartulikotina parterisse ja teise ristvööheidet tegema. Ning pool minutit hiljem vastupidi.

Action’it jagus, aga kas see oli enam maadlus?

Lennukitest ja kartulikottidest

"Esimesel uute reeglitega peetud võistlusel Saksamaal vaatasid kõik, et mis toimub. Ainult lennukid lendasid!" meenutab Aps muheldes. Siis saadi asjale pihta ja hakati leidma kaitsevõtteid ehk vastumürki.

"Ma näiteks hüppan ümber vastase jala ega lase end üles tõsta," teatab Aps oma nipi, lisades, et talle sobisid uued reeglid hästi. Nagu sobisid Nabile, kes kerkis 2006. aastal üllatusmaailmameistriks.

EMi tulemuste valguses paistab, et Apsile passivad hästi ka veel uuemad määrused. Pärast Pekingi olümpiat on taas palju katsetatud, reegleid muudetud kolmel korral. Varasema minuti asemel pikenes püstimaadluse aeg poolteisele minutile, ühel perioodil pannakse parterisse ainult üks mees.

"Püstimaadluse tähtsus on suurenenud ja pööran sellele suurt rõhku. Kui püsti punkti kätte saad, jääd parteris peale ning sisuliselt on sul perioodi võit käes," tutvustab Aps hetkeseisu.

Karm kodune konkurents?

Aps julges minna kaalu, kus Eestis on viimastel aastatel valitsenud karm konkurents. Tarvi Thomberg osales Ateena olümpial, hiljem tulid peale Alo Toom ja Ardo Arusaar.

"Alguses kahtlesin isegi, et äkki ma ei pääse kodust välja, suurvõistlustele. Ent eelmise aasta lõpus võitsin turniiri Soomes, jaanuaris sain Rootsis teise koha. Treener Henn Põlluste sisendas mulle, et kerkin ses kaalus Eesti parimaks," räägib Aps kahtlusehetkedest.

Igatahes veebruaris Eesti meistrivõistlustel Aps alistas Arusaare, Toom aga maadleb vigastusega.

Kas tervis lubab tippu jõuda?

Treener Henn Põlluste, kas Apsis on sisu võita 2012. aasta Londoni olümpiakuld? "Eks iga sportlane harjuta säärase sihiga. Eerik on stabiilselt arenenud, temas on sitkust anda endast kõik just raskeimal hetkel. Ere sähvatus on täiesti võimalik. Viimase poole aasta jooksul on ta väga pühendunult harjutanud ja püsinud terve. See on väga tähtis," vastab Põlluste.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee