KULDNE VISE: Üks mündivise võib otsustada, kes tuleb Eesti meistriks jalgpallis. Foto: Tairo Lutter
Ott Järvela 6. mai 2009 00:00
Jalgpalli Eesti meistritiitli saatuse võib juhendi järgi otsustada üks mündivise.

FC Levadia neljas järjestikune Eesti meistritiitel paistab praegu olevat vaid vormistamise küsimus. Aga jalgpallis on teatavasti kõik võimalik. Näiteks võib Eesti meister 2009 selguda kulli ja kirja viskamise teel! Ei usu? Hakake uskuma!

Vaidluste ja vastasseisude lahendamine mündiviskamise teel oli tuntud juba vanade roomlaste seas. Nemad ei nimetanud seda aga kulli ja kirja, vaid laeva ja pea viskamiseks. Miks? Sest paljudel müntidel oli ühel pool laeva ja teisel keisri kujutis.

Mündid on inimkonda saatnud sellest ajast saadik. Kuhugi pole kadunud ka kulli ja kirja viskamine. Enamgi veel, leidub päris palju elujuhtumeid, kus mündi appi võtmine on vältimatu.

Vutitiimi kaptenit võib tabada Ene Ergma saatus

Eesti lähiajaloo kuulsaim näide pärineb 2007. aasta jaanuarist, kui mündiviset läks vaja, et selgitada, kas Tartu Ülikooli rektori valimistel pääseb kolmandasse vooru Ene Ergma või Volli Kalm. Ergma pakkus, et tuleb kull. Tuligi kull ja Ergma pääses edasi, kuid ei saanud piisavalt hääli ning jäi rektoriametist ilma.

Valik, kas kull või kiri, võib ees seista ka Eesti parimate vutiklubide kaptenitel. Nimelt ütleb Eesti jalgpalli meistrivõistluste juhendi punkt 15.4: "Kui penaltilöökide löömist ei ole võimalik lõpule viia halbade ilmastikutingimuste või olukorra kontrolli alt väljumise tõttu, otsustab kohtunik tulemuse liisuheitmise teel, mille juures viibivad EJL inspektor ja kaks kaptenit."

Kõigepealt põgus selgitus. Meistriliigamängudes võib mängujärgseid penalteid vaja minna vaid kahel puhul – kas üleminekumängudes või meistri selgitamiseks peetavas lisamängus. Nimelt näeb Eesti MV juhend ette, et kui 36 vooru järel on esikoht jagamisel, siis ei vaadata mitte väravate vahet või mõnd muud näitajat, vaid meistri selgitamiseks peetakse lisamäng.

Meistriliiga ajaloo jooksul on lisamängu vaja läinud korra, kui hooajal 1993/94 kogusid Tallinna FC Flora ja Tallinna FC Norma mõlemad 36 punkti. Flora jäi peale 5:2 ja võitis oma ajaloo esimese meistrikulla.

Kuigi meistriliiga esimese ringi järel on Levadial täisedu, peab tänavu korduvalt kuuldud tõdemus, et tegu on viimaste aastate ühtlaseima liigakoosseisuga, endiselt paika. Seega ei saa kindlasti välistada, et Eesti meister jalgpallis 2009 selgub novembris peetavas lisamängus.

Tõenäoliseim mündiviske põhjus on metsik torm

Kulli ja kirja viskamiseni on sealt aga veel üksjagu minna. Kõigepealt peavad viigiliselt lõppema lisamängu normaal- ja lisaaeg, mis tegelikult ei ole võrdsete vastaste ja ettevaatliku taktika puhul sugugi ebatõenäoline.

Milles seisnevad aga halvad ilmastikuolud ja olukorra kontrolli alt väljumine, mille puhul viiakse katkestatud penaltiseeria lõpule mündiviskega?

Halvad ilmastikuolud, mis mängu katkestaksid, pole sugugi võimatud – novembris on Eesti ilmad teatavasti heitlikud ning äkki vallanduvat jubedat maru ei saa kindlasti välistada.

Olukorra kontrolli alt väljumine tähendab eelkõige seda, kui näiteks publik väljakule tormab ja penaltite löömise jätkamise võimatuks muudab. Mängijate omavahelise kisma selle klausli alla ei kuulu, sest siis saab kohtunik appi võtta kaardid ja muud sanktsioonid.

Mida öelda kokkuvõtteks? Tõenäosus, et Eesti meister jalgpallis selgub kulli ja kirja visates, on väike. Nii umbes 0,001 protsenti. Aga ta on olemas.

Ja jalgpallis on teatavasti kõik võimalik.