Kristina kuldne tiim on üle pika aja Otepääl koos

Justkui poleks nelja aastaga, Torino olümpia päevist, midagi muutunud. Otepää suusaboksis askeldavad Kristina suuskadega viis meest. Oleg Ragilole, Raul Seemale ja Meelis Albertile on lisandunud ka Jõepera ning Hasler, kes aitasid Kristina kahe olümpiakullani ning tulevad appi ka Vancouveris.

"Mina olin täpselt ühe telefonikõne kaugusel," kinnitas Jõepera. "Nii, kui Kristina suvel helistas, andsin jaatava vastuse. Kui mina, väike inimene, saan olla abiks Eesti jaoks nii suure asja juures, siis muidugi tulen."

Hasleriga, kel on Liechtensteinis oma töö, läks pisut enam aega – kolm telefonikõnet. Helistas muidugi Kristina, sest milline meesterahvas suudaks veetleva daami kutsele ära öelda.

Tiimi jäägitu usk

"Jah, mu hing on nüüd rahul," teatas Kristina, lipates suusarajale trenni. "Testime siin Otepääl, kas tiim toimib endiselt ja keegi rütmist välja ei lange. Usun, et ei lange, mehed on profid. Ainus hirm on mul enda pärast, et mina kehvaks ei jääks."

Kristina abikaasa ja mänedžer Kristjan Vähi vaid muigab selle jutu peale: "Ragilo ja Seema on oma ametis vahepealsetel aastatel hoopis paremaks läinud."

Meeskond on vanemaks saanud ja sestap kogenum, lisab Jõepera: "Enam pole meil mingit tõmblemist, töötame rahulikult. Oskused pole roostes. Ja mu sportlik vorm on hea – olen jätkuvalt ekstreemspordi võistlustest osa võtnud."

Jõepera tunnistab, et usub Kristinasse jäägitult, sest: "Kui ta meid juba kutsus, tähendab, et ta ei lähe Vancouverisse nalja tegema, vaid medalitele sõitma. Loodetavasti sõidab Kristina kenasti ka Otepääl, kuigi tal on selja taga karm treeningtsükkel. Kui selle pealt pjedestaalile sõidaks, oleks ülikõva. Üks on kindel – Kristina saab minna veel kõvasti paremaks."

Kristina, kuldmagaja

Kristina lõpetas eile nädalase alpimajas elamise. Õigupoolest käis ta Tehvandi keskuse alpitoas öösiti magamas. Kell kümme õhtul sinna, varahommikul tagasi.

Ega hõredas õhus ole kerge uinuda, kuid Kristina, kellele võiks omistada kuldmagaja tiitli, sai kenasti hakkama. Seda enam, et ta ei viibinud meeletutes kõrgustes vaid kõigest 2500 meetri kandis. Tõsi, teinekord läks uni liiga varakult ära, kuid siis võttis Kristina padja kaenlasse, lippas koju ja magas edasi.