Priit Viks, mitte lihtsalt Eveli Saue elukaaslane (5)

Nüüdseks kenasti koju jõudnud Eesti olümplastest on kõige õnnelikum ilmselt laskesuusataja Priit Viks. Kristina Šmigun-Vähi, Andrus Veerpalu, Peeter Kümmel ja iluuisutamise paar said tast küll kõrgema koha, ent nende ootused olid suuremad.

Viks pääses koondisse üle noatera ja vaatas kaht esimest sõitu varumehena kõrvalt. Kui 20 km distantsil tuli talt kogu laskesuusatajate seltskonna peale olümpia parim koht, oli tegemist toreda üllatuspauguga.

Konkurents äratas üles

Elvast pärit Viks, kel seni oli MK-etappidelt parima saagina ette näidata 38. koht, tunnistab, et Priit Naruski lisandumine laskesuusatajate perre ning noorte meeste arenemine on tekitanud tõsise sisekonkurentsi.

Ongi hea, läksin liiga mugavaks, tõdeb Viks, kellele vilets hooaja algus tõi pähe loobumismõtted. «Endal võib ju indu olla, aga natuke peab võimalusi ka olema,» märgib 28aastane Viks, kes laialt elada ei saa.

Jätkamise suhtes langeb otsus kevadel. «Vaatan tulemusi ja vaatan, kas õnnestub toetajaid leida ning siis pean Eveli kui treeningpartneriga nõu. Eks me vaatame koos, kuidas tulemuste mõttes paremini areneme – kahekesi on ikka lihtsam kehva ilmaga trenni minna ja tiirus märklehti üles panna ning matte tuua,» jutustab Viks, kelle sõnul on paari jõu vahekord päevselge. «Ma ei ole Eveli kohtadele haisulegi saanud! Ta on tulemuste poolest minust ikka palju kõvem käbi.»

Olümpial oli ju vastupidi? «See oli lihtsalt õnnetu juhus. Usun, et Efka saab ennast taas käima,» viitab laskesuusataja elukaaslase õnnetule jalaluumurrule.

Hakkab naise taustajõuks?

Erinevalt keskmisest mehest, kes milleski teisele sugupoolele alla ei taha jääda, talub Viks pere teise numbri rolli väärika rahuga. Kui ajakirjanikud tiirutavad Saue ümber nagu kärbsed, siis tema on jäänud tagaplaanile. Olnud avalikkusele eelkõige Saue elukaaslane ja alles seejärel Eesti mõistes tubli laskesuusataja.

«Eks see alguses ikka pisut häiris. Paar aastat tagasi. Nüüd enam mitte, olen vist karastunud,» tõdeb Viks, kes on harjunud, et ta enda sugulased pärivad esmalt Saue tervise ja vormi kohta.

Kallima tippupürgimisel kavatseb ta abiks olla ka siis, kui ise sporti ei tee. «Võiksin olla taustajõuks ja lapiksin puuduolevaid pisinüansse, mis teda tipust lahutab,» mõtiskleb Viks, kes keskpäraseks sportlaseks jääda ei taha. Kas tipp või lõpp! «Vanaduspõlveni sportimist õigeks ei pea. Raphael Poiree näide on mulle väga meeltmööda.»