15aastane Saskia Alusalu on püstitanud 18 Eesti rekordit, koolis kuulub ta oivikute hulka!
Ehkki Adaveres elav Alusalu lonkab praegu silmanähtavalt, kibeleb ta ikkagi harjutama. «Ma soovin juba suviseks rulluisuhooajaks valmistuda,» lausub sarmikas piiga õhinal. Ometi pidi ta ligi kaks nädalat vigastuse tõttu karkudega käima, sest väänas treeningul üle tõkete hüpates jalga.
Põltsamaal õppiv Alusalu saab kõige tugevamalt harjutada nädalavahetusel või koolivaheajal. «Jõuluvaheajal tulin trenni kell üksteist,» nendib Alusalu. Ja lisab: «Mõni päev jõudsin koju kella kolmeks ning kuus algas õhtune treening. Laagrites olen harjutanud ka kolm korda päevas.»
Kiiruisutamine on ikka viiulimängust olulisem
Arengu huvides peab Alusalu 250meetriselt Adavere uisurajalt põikama välismaale vormi timmima. Jaanuaris treenis ta kaks nädalat Itaalias, mõne aja möödudes veel kaks nädalat Hollandis ja Saksamaal. Novembris, kui kodus jääd ei ole, harjutab ta reede õhtust pühapäevani Soomes.
Samas kuulub Alusalu koolis oivikute hulka. Viimati eksis tal tunnistusel viite kõrvale ainult üks neli. «Laagrisse võtan õpikud kaasa,» märgib Alusalu. «Päeval olen treeningute vahel puhanud, kuid õhtul enne magamaminekut leian õppimiseks alati vähemalt pool tundi aega.»
Kes palju teeb, see palju jõuab. Juba kuuendat aastat käib Alusalu kolm korda nädalas muusikakoolis viiulimängu õppimas. «Kiiruisutamine on tähtsam,» kinnitab ta. «Teen nii palju sporti, et viiulimängimine on pigem vahepala. Õpetajad saavad aru, et see on mu teine hobi.»
Laagritesse Alusalu viiulit kaasa ei võta. «Selle transportimine on küllalt keeruline, pealegi ei ole seal võimalik pilli häälestada,» mõtiskleb piiga, kes oskab natuke ka klaverit mängida. «Mõnikord ei võta ma viiulit koduski paar päeva kätte. Koolis tuleb ju õppida ja kodutöid teha.»
Spordiga õnnestus Alusalul, kellel on kaks vanemat õde, sinasõbraks saada maast madalast. Vanemad panid talle 2,5aastaselt uisud jalga. Nüüd käib ta peale
kiiruisutamise jalgpalli mängimas, rulluiskude ja jalgrattaga sõitmas, suusatamas ning osaleb kergejõustikuvõistlustel.
Esimest korda MK-etapil: oi, kuhu ma sattusin!
1964. aasta olümpiavõitja Ants Antsoni hiilgeaegade järel eestlaste jaoks suuresti unustusehõlma vajunud kiiruisutamine hakkas Alusalule kohe meeldima. «Uisutasin niisama, kui treener Väino Treiman tõi mulle prooviks kiiruisutamisuisud,» meenutab Alusalu esimest kokkupuudet alaga.
Väikseid probleeme koges Alusalu vaid esimesel hooajal. «Siis uisud hõõrusid ja häid tulemusi ei tulnud,» avaldab neljanda hooaja lõpetanud sportlane. «Algul polnud ma kiiruisutamist live’is näinudki. Aga nüüd olen harjutanud koos olümpiavõitjate Martina Sablikova ja Sven Krameriga.»
Treiman märgib, et kui Alusalu eelmisel aastal esimest korda MK-etapil võistles, olevat piiga ehmunult hüüatanud: oi, kuhu ma sattusin! Nüüd on ta liikunud justkui seitsmepenikoormasaabastega. Kuid juunioride maailmameistrivõistluste normist jäi visal sportlasel puudu 27 sajandikku.
«Eks see tegi ikka natuke vihaseks,» möönab Alusalu. «Samas parandasin 1500 m distantsil rekordit viie sekundiga. See oli suur samm edasi. Aga ühegi inimese kohta ei saa öelda, et ta on õige sportlane, kui ta tulemustega rahul on. Loomulikult tahan ka mina veel kiiremini uisutada.»
Kas noor Eesti kiiruisutaja jõuab Antsoni tasemele?
Kiiruisutaja Saskia Alusalu jääb eesmärkide seadmisel kahe jalaga maa peale. «Ma ei võta endale utoopilisi sihte,» ütleb 15aastane piiga, pidades olümpiavõitu liiga suureks unistuseks.
Alusalu tahab lemmikalaga tegelda vähemalt juunioride vanuseklassi lõpuni. «Tippsporti ei suuda ma veel ette kujutada,» räägib ta. «Sinna on nii pikk tee. Ent miski ei ole välistatud.»
Treener Väino Treiman peab väga oluliseks, et perekond on Alusalule igati toeks. «Kunagi ei tea, mis juhtuda võib,» lausub Treiman. «Aga Saskial on tippujõudmiseks kõik eeldused olemas.»
Kommentaarid