Aprilli lõpus põikas Sampdoria noortemeeskonna liige Henri Anier korraks kodumaale, et sooritada kaks gümnaasiumi lõpueksamit. Foto: Arno Saar
Jalgpall
5. mai 2010, 06:57

Henri Anier Itaalias: elu keset suurt kultuurišokki (7)

«Mina läheksin hulluks, kui kogu aeg ainult jalgpallist räägiksin ja mõtleksin. Itaallased aga täpselt sellised on. Muid probleeme – tuhapilv näiteks – üldse tähele ei pane. Ja isegi söögilauas käib pidev karjumine,» kirjeldab 19aastane vutimees Henri Anier oma elu valitseva maailmameistri Itaalia vutikultuuri(šoki)s.

1991. aastal Anieri koduklubi Sampdoria nende ajaloo ainsa meistritiitlini aidanud Itaalia vutiäss Gianluca Vialli, kes maitsnud profimängija- ja treenerileiba pikalt ka Inglismaal, kirjutas 2006. aastal välja antud raamatus «The Italian Job», et Itaalia jalgpall erineb Põhja-Euroopas ja briti saartel viljeldavast mängust eelkõige taktikatrenni rohkuse poolest.

Trenn: taktika, taktika ja veel kord taktika

Anier kinnitab, et klubi üks iidoleid Vialli ei aja pada. «Enne iga trenni istub treener tahvli ees ja seletab taktikalisi liikumisi. Siis läheme platsile ja teeme selle kõik praktikas läbi. Eestiga võrreldes on treeningu iseloom väga erinev – tehnikat ja lööke harjutame minimaalselt. Eeldatakse, et baastehnika on juba noorena selgeks õpitud,» räägib Anier.

Lisaks taktikale saab palju tähelepanu füüsiline vorm. Seevastu lihtlabast mängimist treeningutel eriti ei kohtagi. Anier kinnitab, et kuigi alguses harjumatu, on Saapamaa jalgpallifilosoofia talle praeguseks meeldima hakanud.

«Tänu taktikatrennile olen õppinud jõudu vähem raiskama – niisama tühja enam ei jookse. Itaalias on aga liikumine ründaja jaoks kõige alus. Näiteks Zlatan Ibrahimovic ütles pärast Milano Interiga ühinemist, et Itaalias on võrreldes teiste maadega ründajana tegutsemine väga raske.»

Meeskond alustab play-off’i soosikuna

Kas elu ja jalgpall Itaalias jätkuvad, Anier esialgu ei tea. Ta on veetnud hooaja, mängides järgmiseks hooajaks päris suure tõenäosusega Meistrite liigasse pääseva Sampdoria duubelmeeskonnas. Itaalia süsteemi kohaselt on duubliks kuni 20aastaste võistkond, kelle jaoks on ette nähtud eraldi liiga - Primavera.

2008. aastal Primavera tšempioniks tulnud Sampdoria võitis tänavu ühe kolmest 18liikmelisest alagrupist ja läheb play-off’ile vastu soosikuna. Anieri hooaeg, mida segas kuuajaline vigastuspaus, on olnud kummaline – väravat ründaja liigamängudes löönud ei ole, kuid treener Alfredo Aglietti, endine Serie A tasemel ründaja, on temaga sellegipoolest rahul. «Ütles, et tal oli Napolis mängides samasugune periood,» lausub Anier.

Tippklubis mängides on ta saanud nuusutada ka absoluutset tippu. Sampdoria põhimeeskond peab igal kolmapäeval toonuse hoidmiseks sõprusmängu, kus aeg-ajalt saavad võimaluse ka parimad noored.

«Tagasi Eestisse tõesti ei taha tulla.»

Anier: «Veebruaris kuulusin üks kord koos Giampaolo Pazziniga algkoosseisu, sest teine põhiründaja Antonio Cassano oli vigastatud.» Selgituseks olgu öeldud, et Pazzini kuulub suvel usutavasti Itaalia MM-koondisesse ning Cassano näol on tegu endise Madridi Reali ründajaga, kes osales 2004. ja 2008. aasta EMil.

Kas Anier pääseb samade meestega tulevikuski koos platsile, saab selgemaks juunis, kui lõpeb eestlase laenuleping. Sampdoria peab otsustama, kas soovib Anieri Floralt endale osta. «Tagasi Eestisse tõesti ei taha tulla. Vutikultuur on Itaalias ju palju vägevam. Aga vähemalt väga kõva elukogemuse olen küll saanud,» lausub Anier.

Eesti vutipublikul võib avaneda võimalus noore ründaja oskusi näha 20. ja 23. mail, kui Eesti U21 koondis kohtub kodustes EM-valikmängudes Armeenia ja Türgiga. Kas Anier nendes mängudes osaleb, on U21 koondise peatreeneri Frank Bernhardti kinnitusel esialgu ebaselge.

Kindel režiim ja rutiin

Elu Genova Sampdoria noortemeeskonnas käib kella ja korra järgi. Anier elab koos teiste välismängijate ja mitte Genovast pärit itaallastega ühes hotellis kahestes tubades, kus valitseb kindel elurütm.

9.00 hommikusöök.

10.00 kolm korda nädalas itaalia keele tund. «Aru saan itaalia keelest juba enam-vähem kõike ja räägin ise kah veidi.» 2 korda nädalas trenn (enamasti jõusaal).

12.30 lõunasöök, millele järgneb põgus puhkus.

14.20 buss viib treeningule.

15.00 trenn. «Mängud toimuvad alati laupäeviti kell 15.30. Treenitakse samal ajal, et organism pingutuse ajaga harjuks.»

17.30 buss toob trennist tagasi. Järgneb õhtusöök ja vaba aeg, millega pole suurt midagi peale hakata, sest kell 20 pannakse linnas enamik kohti kinni ja puhata on ka vaja.