Foto: Joosep Martinson
Kergejõustik
28. märts 2011, 07:01

Marek Niit teenis USAs hüüdnime Estonian Sleeper (11)

USA ülikoolis õppiv ja harjutav sprinter Marek Niit jahmatas hooaja esimesel välisvõistlusel, kui justkui möödaminnes purustas Eesti 100 meetri rekordi.

Suvel ihkab välejalg teha harvanähtava kübaratriki: võtta enda nimele tippmargid 100 kuni 400 meetrini.

Arkansase ülikoolis õppiv 23aastane sprinter oli äsja lõpetanud tiheda sisehooaja ning Texases peetud hooaja esimene välitingimustes peetud jõuproov oli pigem kontrollstart.

Ent kui eestlane finišeeris selgelt esimesena, Trevante Rhodes kaotas 12 sajandikuga, näitas tabloo šokeerivat aega: 10,07 sekundit! Hiljem korrigeeriti võiduaega siiski 14 sajandiku võrra. "Olin esialgu vaimustuses. Aga 10,21ni nihutatud numbrid olid natuke rohkem reaalsed," rääkis Niit, kelle senine ametlik tippmark oli 10,42, tuule abil oli ta 100 m katnud ka 10,34ga. "Eesti rekord ikkagi, kõva sõna."

Golbergi rekord innustas keskkoolis

Kuna taganttuul mahtus lubatud piiridesse (1,9 m/s), siis rändas Argo Golbergi 2003. aastal joostud senine Eesti rekord 10,28 ajaloo prügikasti. "Argoga olen alati hästi läbi saanud, olen teda kui sportlast hinnanud. Keskkooli ajal oli ta 10,28 minu jaoks suur tulemus," tunnistas Niit, et Golbergi hõbedavääriline sähvatus U23 EMil oli omal ajal talle suureks innustajaks.

Mehed tegid Valter Espe käe all ka koos trenni. "Eks õppisin talt, mis on 100 meetri jooksus oluline. Ta start oli ju fenomenaalne!" lisas Niit.

Jooksu analüüsides tõdes ta, et kõik positiivsed asjaolud langesid kokku – võistluspaik ("Texas on üks mu lemmiklinnu siinmail, arvan, et meeleolu, mis siin valitseb, on ka üheks põhjuseks, miks nii kiiresti jooksin."), tuul, temperatuur (25 kraadi), pingevaba õhkkond ja hea start ("Ei koperdanud ühtegi sammu.").

50 meetri peal leidis Niit end üllatuslikult liidrikohal. "Mu trump on distantsi teine pool, sain edust innustust juurde ja jooksin seekord finišijoonest ilusasti üle, mitte ei peatunud paar meetrit enne joont, nagu mul tavaks," kirjeldas ta elu parimat lühikest sprinti.

Kuigi kusagil Eesti kiireima mehe pea tagatoas olid juba varasemates unistustes särama löönud numbrid 10,2, ei osanud ta praegu nii head aega küll oodata. "Kuna 100 m jaoks ei ole ma absoluutselt trenni teinud, siis oli väheke üllatav," märkis ta.

Maailma edetabelis tõusis Niit koguni neljandale kohale, ent hooaeg on alles poisike, tippklassi sprinterid on esialgu sammu-kahe kaugusel. Mullu oli näiteks tosin eurooplast kiiremad kui 10,21, ameeriklastest-jamaikalastest ei tasu rääkidagi.

Niit kinnitab, et hea 100 m jooks ei ole põrmugi muutnud ta sihti – murda maailmaklassi veerandmailerina. Ta täitis küll suvise Daegu MMi normi, kuid peab seal 100 m jooksus võistlemist vähetõenäoliseks.

"Peaeesmärk on endiselt Eesti 400 meetri rekord 45,99," seletas treener Doug Case’i juhendamisel talvel sisetingimustes täpselt selle aja välja jooksnud spordimees. Loogiliselt võttes võiks ta välitingimustes olla 0,5-1 sekundi võrra kiirem. Nõnda teeks Niit ajalugu, vallates korraga kolme sprindi rekordit, sest ka 200 m tipptulemus on tema käes – 20,69.

Valget meest peetakse mustaks hobuseks

Talvel põhjalikult Eesti rekordiraamatus uuendustööd teinud Niit on ookeani taga teeninud tähendusliku hüüdnime – Estonian Sleeper. "Eesti keelde tõlgituna tähendab see seda, et ma "uinutan" vastased ja siis jooksen kõigist mööda. Või et keegi ei oska arvata, et minusugune valge mees jookseb kiiresti," lahkas Niit hüüdnime saamise tagamaid.

Sleeperi vaste eesti keeles on "must hobune". Korra on Niit selline üllataja olnud, kui ta 2006. aastal krooniti 200 m jooksus juunioride maailmameistriks. Nüüd on saarlane järk-järgult küpsenud – nii mõttelaadilt kui ka füüsiselt – meheks, kelle võib rõõmustavat üllatust oodata ka täiskasvanute tiitlivõistlusel.

Gaas põhja, Estonian Sleeper!