Keelebarjäär segab laskesuusatajate ja lätlasest treeneri Cakarsi suhtlemist (23)

Juba eelmisel kevadel avaldasid noorema põlvkonna sportlased meelt Maris Cakarsi palkamise vastu, kuid nende protest tulemust ei andnud ning sõlmiti 1+3 aasta pikkune leping. Tänavune hooaeg kinnitas eelaimdust: koostöö pole eriti viljakaks osutunud.

Peapõhjus on proosaline – Cakars ei valda inglise keelt, nooremad sportlased jälle vene keelt. Nõnda ollakse lõhkise küna ees.

"Suvistes laagrites aitas treener Mihkel Joosing tõlkida, siis asi veel enam-vähem toimis, kuid talvel teda polnud. Suhtlus on nii minimaalne, et tippspordis on see lubamatu," selgitab Sirli Hanni probleemide tagamaid.

Minimaalne suhtlus ja raske iseloom

Paljud sportlased eelistasid aasta tagasi peatreeneri kohal näha soomlasest laskespetsialisti Asko Nuutineni, kes aitas meie sportlasi olümpiahooajal, ent tema peatreeneriks nimetamist takistasid väidetavalt kaks probleemi: oluliselt suurem palgasoov ning tõsiasi, et soomlase kõrvale olnuks vaja ka eraldi suusatreenerit.

Eveli Saue, Priit Viks ja Kadri Lehtla jätkasid siiski individuaalselt koostööd Nuutineniga ning harjutasid ettevalmistusperioodil ülejäänud koondisest eraldi. Paraku ei suutnud nad kõhna rahakoti tõttu soomlast talvel endaga võistlustele kaasa võtta ning see jättis laskekindlusele oma jälje.

Lehtla peabki seda peapõhjuseks, miks ta hooaeg nurjus. "Cakarsist mulle võistlustel abi ei olnud," tunnistab ta avameelselt. "Ma ei klappinud kuidagi temaga. Ühest küljest oli keelebarjäär, teisalt on ta üldse raske iseloomuga."

Lehtla: "Panustatakse rohkem veteranidele."

Neiud tunnistavad, et leidub ka neid, kes Cakarsiga hästi klapivad. Nendeks on Indrek Tobreluts, Roland Lessing ja Kauri Kõiv. Samas: kaks esimest on juba selgelt vanema põlvkonna spordimehed, 35 ja 32 aastat vanad, kes loogiliselt mõeldes nii palju treeneri tuge ei vaja kui nooremad.

"Panustatakse rohkem veteranidele," nuriseb Lehtla, kes pole kindel, kas jätkab üldse sportlaskarjääri. Lisaks koondise peatreeneri küsimusele on laskesuusatajate hulgas valus probleem koondislaste rahastamine, lõviosa vahenditest peavad atleedid ise leidma. "Kui nii edasi läheb, siis tuleb kaaluda ka muid variante. Loomulikult tahaksin jätkata, kuid olukord on muutunud väga raskeks," tõdeb Lehtla, kes sellest hooajast võis positiivsele poolele kanda U26 EMi 6. koha.

Ka omaaegne juunioride MM-hõbe Hanni ei osanud öelda, kas jätkab sporditeed. "Hetkel on kõik selles suhtes toores ja ebaselge. Praegu käin tööl ja elan teistsugust elu," avaldab kaitseväe Võrumaa rügemendis leiba teeniv Hanni.