Foto: Jarek Jõepera
Talisport
21. juuni 2011, 06:59

Toomas Savi 12 presidendiaastat: medalisärast dopinguskandaalideni (17)

Eesti Suusaliidu president Toomas Savi ulatab täna pärast 12aastast valitsemisaega teatepulga Sandor Liivele.

Õhtulehe sporditoimetus hindab küll kõrgelt suurärimehe valmisolekut viskuda tuleriidale ajal, kui suusatamisel pole just parimad ajad, ent Savi võitles vapralt oma mineviku varjudega. Presidenditoolile istudes pidi ta leppima, et meedia kisub armutult päevavalgele kõik luukered. Järgnevalt meenutamegi Savi triivimist karide vahel. See oli verdtarretav sõit medalisäras!

Hall kardinal ehk Dopingu-Tom

Küllap on Savi sisimas leppinud, et ajakirjandus ei meenuta esmalt tema korralikku odaviskajakarjääri, mida kroonis isiklik rekord 81.20, vaid ikka on hambus tõsiasi, et 1968. aastal toimetas ta soomlasest olümpiavõitjale Pauli Nevalale nerobolitablette ja sai vastutasuks toonase tippoda.

Kui Savi tegutses NSV Liidu kümnevõistluskoondise arstina, panid irvhambad talle hüüdnimeks Dopingu-Tom. Ometi ei ole ükski Vene mitmevõistleja eestlasest tohtrit patutegudes süüdistanud.

Küll aga rääkis endine keskmaajooksja Mihkel Konsa mõni aasta tagasi ajakirjale Jalka, et sai dopingut just Savilt. "Savi Tom pani mulle süsti, aga ma ise nurusin, et ta seda teeks, sest tahtsin kangesti NSV Liidu meistrivõistlustelt medalit," tunnistas Konsa.

Poliitiku paks nahk kaitserüüks meedia eest

Erinevalt mitmest teisest alaliidu presidendist suutis poliitik Savi keerulistes olukordades säilitada külma närvi, ta ei põgenenud meedia eest, vaid jagas ajakirjanikele ja üldsusele rahulikult selgitusi.

Isegi Kristina Šmiguni positiivse dopinguproovi avalikustamist serveeris Savi kui sportlasele kasulikku asja. Osavalt juttu veeretades jättis ta paljudele mulje, et alaliidu juhid tegutsevadki suusataja huvides.

Savi ja meedia kõige negatiivsem kokkupõrge toimus 1994. aastal Lillehammeri olümpial, kui toona Eesti koondise arstina ja Tartu abilinnapeana tegutsenud mees irvitas aia taga sportlasi oodanud ajakirjanikele näkku ja hõikas: "Noh, põhulõuad!"

Kurikuulus postkaart – Savisaar olümpiavõitjatega

2007. aastal tekitas paksu pahandust kuldne trio Šmigun, Edgar Savisaar ja Veerpalu. Hiljem selgus, et niiditõmbaja oli Savi.

"Ilmus postkaart ja teleklipp, kus Edgar Savisaar embab isalikult mind ja Andrus Veerpalu. Soovime kõigile häid jõulupühi, taustaks härmas puud," rääkis Šmigun raamatus "Kristina". "Olin ebameeldivalt üllatunud, sest ei osanud midagi säärast oodata. Mind ja ilmselt ka Veerpalu ei teavitatud fotosessiooni ja filmimise lõpptulemusest. Meil oli vaid suusaliidu presidendi Toomas Savi sõna, et kõik on korras ja kokku lepitud."

Savi "näpuviga" ehk Šmiguni positiivse A-proovi avaldamine

Savi esimene tõsisem aps alaliidu presidendina oli Kristina Šmiguni positiivse dopingu A-proovi jõudmine avalikkuseni. Nii põhjustati sportlasele karme kannatusi ja rikuti tema etteaste 2002. aasta Salt Lake City olümpiamängudel.

Ja nagu sellest kõigest olnuks veel vähe, soovitas Savi tagatipuks Šmigunil lõpetada koostöö treenerist isa Anatoliga ja jätkata tippupürgimist Mati Alaveri juhendamisel.

Selline soovitus ärritas emotsionaalset Šmiguni niivõrd, et sisimas saatis ta Savi sinna, kus inimese selg ja jalad korraga nime kaotavad.

Ala arendamine ja kullasära

Kui Toomas Savi 1999. aasta kevadel alaliidu presidendiks sai, kuulus Eesti juba suusariikide hulka – Ramsau MMil oli Kristina Šmigun võitnud kaks ja Andrus Veerpalu ühe medali.

Reformierakonna suurkujuna lõi Savi riigikogu spiikrihaamriga suusatamise kaukasse miljoneid kroone. Tiitlivõistlustelt medaleid võitnud suusatajatele ja nende taustajõududele maksis riik nii heldelt preemiat, et kümnevõistluse olümpiavõitja Erki Nool ei jätnud sellist ebaõiglust üksnes enda teada, vaid kuulutas kogu eesti rahvale. Lisaks turgutas riik muljetavaldavate rahasüstidega Otepää MK-etapi korraldamist. Varasemast hoogsamalt laiendati ka Tehvandi keskust.

Savi on selgelt Eesti edukaim spordialaliidu president. Tema valitsemisperioodil võitsid suusatajad täiskasvanute tiitlivõistlustelt koguni 14 medalit.

Veerpalu juhtum jäi Savi luigelauluks

Paraku ei õnnestunud Savil, kelle valitsemisajal triumfeerisid suusatajad olümpial kolm korda, presidenditoolilt lahkuda sirge seljaga. Seda võinuks teha näiteks 2009. aastal pärast Veerpalu teise MM-kulla võitmist.

Nüüd juhtus aga nii, et Eesti kõigi aegade üks edukamaid sportlasi jäi vahele kasvuhormooni kasutamisega. Eks Savi tea ise kõige paremini, kui hästi ta selle kurva loo tagamaadega kursis on.

Savi on üks vähestest, keda teavitati Veerpalu positiivsest A-proovist kohe. Kahjuks läks temagi valetamise ja hämamise teed, eitades sportlase vahelejäämist. Hiljem kõlas põhjendus, et kõike tehti Veerpalu huvides.

Meenutagem, et ka Šmiguni positiivset dopinguproovi avalikustades tegutseti sportlase huvides!