ELUAGNE SÕUDEJUHT: Aastad mööduvad, Jaan Tults ei kao Harku järve kaldalt kuhugi. Nüüdseks on ta sõudeliidu eesotsas olnud 35 aastat. Foto: Tairo Lutter
Sport | Muud alad
17. august 2011, 07:00

Jaan Tults – mees kui piksevarras (3)

Alates 1976. aastast Eesti sõudeliitu juhtinud Jaan Tultsil sõnul pole tänavu paatide komplekteerimisel lahvatanud tülid ja neljase meeste vahetamise karusell midagi erilist. Londoni olümpial peaks tema hinnangul medali eest võistlustulle saatma tugeva neljapaadi.

Oma elulooraamatus "Jüri Jaanson. Sauruse tee" hindab Eesti sõudelegend Tultsi teeneid kõrgelt: "Jaan Tults on mu sõudeelus ajatu nähtus. Ta on nagu augutäide, nagu post, millele olen alati toetuda saanud ja millest olen saanud kinni hoida. Sügav kummardus talle!"

Kui aga arvestada tõsiasja, et ambitsioonikaid sportlasi on Eestis (õnneks) rohkem kui paate, mis pääsevad suurvõistlustele, ning treenerite ja klubide vaheline vihane rivaalitsemine parandamatu tõsiasi, siis tuleks see post ümber ristida piksevardaks.

"Täpselt nii," peab TRÜs füüsika eriala lõpetanud Tults võrdlust täpseks. Paradoks seisneb selles, et mida rohkem on häid sõudjaid, seda rohkem on ka (õigustatud) nõudmisi ja seda keerulisem alajuhtide elu.

Harku järve ääres paikneva sõudeliidu kitsukestes ruumides töötav 65aastane Tults jätab siira ja otsekohese inimese mulje. Ta kurdab sissejuhatuseks, et "selg ees veel liikumise" harrastatavuse numbrid on nigelad ja uute alade pealetungi all enam selle eest võidelda hästi ei jaksata. Seejärel tutvustab alaliidu dokumente – kõikvõimalikke protokolle, eelarveid, taotlusi ja kaebusi – ning avaldab küsimata enda palganumbri: 779 eurot kuus kätte.

Pikast staažist

"Olen selle koha peal töötanud 1. detsembrist 1976. Ametinimed on muidugi erinevad olnud. Ju ma ei väärtustanud piisavalt komsomoli tööd, ei tea, kuhu muidu oleks välja jõudnud. Võib-olla kui tõuse poleks olnud, läinuks minagi perestroika ajal mujale tööle. Proovinuks ettevõtlust. Aga see aeg langes kokku Eesti sõudmise edulooga. Rõõmu pakub töö siis, kui häid tulemusi tuleb. Villand saab aga, kui kõik ei lähe nagu tahaks."

Komplekteerimistest

Ei ole miskit uut päikese all. "Paatide komplekteerimisega puutusin kokku juba 1973. aastal, kui treenisin Andrus Suijat. Liidu meistrivõistlustel selgus, et tema Valgevenest pärit kahepaadi paariline ei saa startida, kuna pole täitnud norme," selgitab Tults, et äkkvahetusi on sõudmises alati olnud. "Tuli kohapealt uus partner leida. Järgmisel aastal istus Suija neljasesse, tõrjudes sealt välja Igor Grinko!"

1967. aastal sai Tults komplekteerimise võlusid enda nahal tunda, kui ta kahepaadi paariline "ära tõmmati".

Vigastused, haigused, atleetide ja treenerite erimeelsused on paatide koostamisel pea igal aastal põhjustanud kisa-kära. "On olnud hullumeelseid koosolekuid, näiteks suvel 1979 kõlas terve Tallinna lennujaam meie lärmist. Küsimus oli samuti, kes kaheses, kes neljases. Toivo Zoova on siiani mu peale pahane, et ma ei otsustanud nende kasuks, Raul Arnemann siirdus siis Pärnu KEKi ehitustellingutele tööle, kust spordikomitee esimees Juhan Unger tal alla tulla palus. Alati tekib pärast terve rida olekseid."

Seiklustest

90ndatel oli võistlustel käimine üks suur seiklus. Kohale sõideti pisikeses autos, paat katusel, neli meest sees, seljakotid süles. Kuna välismaal oli bensiin kallis, maeti kütusekanistrid Leetu maha. Magati telgis. Sauruse-raamatus on Tults lustlikult meenutanud, kuidas 1991. aasta Austria MMil põrkuti hommikul nudistide rannas kokku ihualasti päevitajatega. "Nudistid olid juba riidest lahti, kui meie hommikul telgist välja ronisime. Nad olid tigedad! Bankettidel käisin sedasi, et tõmbasin telgis ülikonna selga ja sidusin lipsu ette."

Tülidest ja koostööst

Hõõrumisi on sõudmises alati olnud. Tultsi sõnul on olukord isegi paremaks läinud, ta mäletab aastate tagant üht juhtumit, kui sportlased (ka üks hilisem prorektor) urineerisid rivaalitseva klubi kaatri bensiinipaaki. "Ega Cop ja Spik ei saa ka omavahel läbi, isegi soojendust teevad eraldi," toob ta näiteks sloveenidest olümpiavõitjad.

Tänavustest jamadest

"Sügisesel juhatuse koosolekul võeti prioriteediks tuua võimalikult palju olümpiakohti. See välistas tugeva neljase väljapanemise. Lepiti kokku, et kevadise katsevõistluse kaotajate baasil luuakse neljapaat.

Kui Jämsä ja Kuzmin kaotasid katsevõistlusel, siis võttis Tanja (Tatjana Jaanson) pähe, et tuleks teha tugev neljane ja ühepaat. Aga kui atleedid pole nõus neljasesse istuma? Jõuga neid paati ei pane. Pealegi oli Kuzmin juba talvel otsustanud, et kui ei võida kaheste katsevõistlust, siis ta teeb spordiga lõpu.

Otsustasime nüüd, et isegi kui neljapaat ei saa olümpiakohta, siis Endrekson ja Jämsä on kuni olümpia lõpuni kindlustatud stabiilse toetusega."

Tatjana Jaansoni lahkumisest

"Ei tea, mis temast saab. Äkki läheb poliitikasse? Viimastel aastatel on tal väga palju tööd ja vastutust olnud, kui kõik ei lähe nii nagu tahaks, tekib stress. Ma loodan vähemalt, et ta jätkab treeneritööd."

Narvalaste kadumisest

Liiga noorelt on karjäärile punkti pannud Narva sõudjad Gulov, Igor Kuzmin, Jevgenia Rõndina ja Andrei Silin, kõik on ühe põhjusena välja toonud rahanappuse. "Nii see on. Samas ka pärnakad Vinogradov ja Sonntak võinuks edasi sõita. Rikkaks sõudmisega ei saa, kui just olümpiavõitja või medalimees pole. Samas on nad sõudmise kõrvalt kõrgkooli lõpetanud, pean sedagi oluliseks."

Eelarvest ja stipendiumitest

Edu on raha juurde toonud. Sõudeliidu tänavune eelarve on

577 000 eurot, kümme aastat tagasi arveldati viis korda väiksema summaga. A-kategooria stipendiumi mehed Raja, Taimsoo ja Endrekson saavad ümmarguselt 1300 eurot kuus kätte. B-taks on 640 eurot ja saajaks näiteks Jämsä. C-kategooria (320 eurot) alla kuuluvad kaheksapaadi kutid.

Olümpiakohtadest

Kahel viimasel olümpial on Eestit esindanud meeste ühe-, kahe- ja neljapaat. Kuigi seis näib enne tänavust MMi küsitav, ei taheta latti alla lasta. "Ei ole seis midagi nutune. Kurat võtaks, neljane peab MMilt olümpiapileti tooma! Oleks imelugu, kui Raja ja Taimsoo Londonisse ei saa. Ja siis on veel küsimus Kaisa Pajusalus."

Londoni aastast

"Sügisene EM peaks ära näitama, kuidas neljane Raja, Taimsoo, Endrekson, Jämsä kokku klapib. Siis tuleb vastu võtta otsus, millele Londonis keskenduda: neljasele või kahesele. Minu arvates peaks see olema neljane."

Hiilgeaegadest ja tulevikust

Alates Jaansoni hõbemedalist 2004. aasta Ateena olümpial teenisid Eesti sõudjaid tiitlivõistlustelt (jätame küsitava väärtusega EMi kõrvale) medaleid kuni Raja ja Taimsoo tunamulluse MM-pronksini. Kas sõudmise hiilgeajad on möödumas? "Arvan, et väike paus tuleb. Noorte MMil oli meie parim koht 12. Peame koostöös EOKga taastama Audentese projekti."