Sport | Muud alad
10. oktoober 2011, 07:06

Marko Albert: «Nagu oleks peksa saanud!»

Maailmakuulsal Hawaii Ironmani triatlonil Eesti rekordiga 13. koha saanud Marko Alberti keha oli võistluse järel põrgupiinades, kuid hing hüppas rõõmust: ära tegin!

Võistluse eel seadis ta eesmärgiks üle lüüa Ain-Alar Juhansoni poolt 2008. aastal Eesti tippmargiks püstitatud aja 8:46.43 ning jõuda 25 parema sekka. Kolmeteistkümnendana finišijoont ületades näitas stopper 8:35.18 – Albert võinuks südamest juubeldada, kui ainult jaksanuks…

«Lõpu eel anti Eesti lipp pihku, kuid olin nii väsinud, et ei tulnud mõttessegi see lahti võtta ja vehkida,» rääkis alles üsna hiljuti osalt vigastuste sunnil täispikale triatlonile keskendunud 32aastane atleet, kes lõpetamise järel kukkus siruli nagu kirjamark, kaks korraldajat aitasid ta finišialast ära toimetada.

Ka seitse tundi pärast kurnavat jõuproovi lõi keha pilli. «Nagu oleks peksa saanud!» tõi Albert muiates tabava võrdluse. «Keha on vaevatud, aga hing rahul. Tegin targa võistluse.»

3,8 km ujumisdistantsi lõpetas ta neljandana (aeg 51.43), 180 km rattasõiduga (4:36.42) lubas 17 meest endast mööda, ent viimase ala, 42 195 m jooksuga (3:02.56) suutis pingereas jälle tõusta. «Hoidsin pea külma ja ühel hetkel hakkasid mehed selg ees vastu tulema. Kaks kilomeetrit enne lõppu näitasin absoluutselt uut kiirust, möödusin veel kahest mehest ja ilmselt seetõttu oli lõpus nii raske,» kommenteeris Albert, kellele natuke jäi hingele kripeldama rattasõit. «Agressiivsusest jäi puudu. Võib-olla oli natuke enda lollus, et sõidu alguses grupist maha jäin ja pidin pikalt üksi sõitma. Samas isegi maha jäädes arendasin kiiret tempot.»

Alberti treener Jüri Käen leidis, et taktika oli õige: «Marko jäi iseendaks. Oleks ta üritanud kaasa minna, tulnuks Hawaii rasketes tingimustes hiljem lõivu maksta.»

Põrgukuumuses – jooksudistantsi kuumematel lõikudel mõõdeti temperatuuriks 45 kraadi! – toimunud triatlonil oli haamer kiire tulema. Isegi 8:03.56ga rajarekordi püstitanud austraallase Craig Alexanderi lõpp muutus dramaatiliseks ja mees pidi paar kilomeetrit enne finišit lausa seisma jääma, sest võitles ränkade krambihoogudega.

Uusi eesmärke Albert esimese soojaga välja ütelda ei osanud: «Olen praegu füüsiliselt ja emotsionaalselt nii tühi, ei suuda mõelda muust, et kui kaugel voodi on!»