Esimene jõusaalitrenn muutis Taaramäe jalad ruttu pehmeks (11)

Asi tundub kahtlane, kui võrrelda Taaramäed ja Aderit jõusaalimasinate vahel liikumas. Kust esimene läheb läbi laia rinnaga, peab teine pressima, külg ees ja jõuga. Ehk siis: milleks ratturile kulturisti lihased? Nende toitmiseks peaks kaasas vedama hapnikuballoone.

"Harjutused ei kasvata muskleid mitte üks gramm, vaid teevad need vastupidavaks," selgitab Sparta jõusaali vanemtreener Ader. "Töötleme vajalikke lihaseid ja süvalihaseid, mis hakkavad rolli mängima siis, kui asi ekstreemseks kisub – pikkadel ja rasketel võistlusdistantsidel ja mahutreeningutel. Suured lihased võtavad väiksemate funktsioonid üle ja väsivad seda rutem. Taaramäe mootor on ülivõimas, pumpaks lõputult, aga raam vajub ümbert ära."

"Nii ta on," noogutab Taaramäe. "Sõna otseses mõttes. Tunnen, kuidas sõidu lõpuosas vajuvad lihased läbi."

Lai naeratus muutub peagi irveks

Taaramäe otsib enda sõnul kõiki võimalusi – lubatuid muidugi –, kuidas veelgi paremaks saada. Käesolev ehk Tour de France’i 12. koht ei rahulda teda teps mitte. "Kui asja sees oled, siis näed, mida tegelikult korda võiks saata. Miks mitte Tour kunagi ära võita?"

Jõusaali tulekul on kindel põhjus: tänavune maailma parim rattur Philippe Gilbert tegevat jõuharjutusi iga päev. Ja võidab. "Peaksin tänu jõusaalile lühikesi tõuse paremini võtma ja ka temposõidus tugevam olema – tuleva aasta

Touril on ju kolm eraldistarti."

Juhus viis Taaramäe kokku Aderiga ja algas koostöö. Ader koostas harjutuskava ja näitas, et mis ja kuidas. Esmalt käsutab ta ratturi pingi ette, laob turjale tühja kangi ning käsib astuda: üles-alla, üles-alla. "Astuda tuleb jõuga! Raskust pole turjale palju vaja. Lihaseid tuleb koormata samal moel, nagu rattasõidul."

Esimene higitilk kukub vaikides põrandale. Taaramäe lai naeratus muutub peagi irveks.

Harjutuste kava võetakse läbi üks lihastegrupp teise järel. Kuni jõutakse taas jalamuskleid töötlema. Poolkükid. Kangile on seekord lisatud ka kettad.

Kae, kus poiss areneb! Pool tundi tagasi treenis tühja kangiga, nüüd juba kettad kah küljes.

Hea, et pilgud ei tapa. Taaramäe jätab välja ütlemata nii mõndagi: mida te, kurat, plõksite, kui pehmelt väljenduda. Ent ta hoiab end vaos. Teatab vaid, et harjutus võtab jalad läbi.

"Peabki võtma," nõustub Ader. "Lihas pole säärase tööga harjunud. Esmalt laome põhja, muudame lihase struktuuri ja alles siis hakkame ehitama."

Taaramäe on jõusaalis esimest korda. Seni tegi ta harjutusi, kus juhtus ja milliseid juhtus. "See oli täielik jama. Ei arenda," tunnistab ta ausalt. Ader muigab teadmamehe kombel – ennegi selliseid nähtud.

Muu on vinge, aga lihasvastupidavus...

Poolteist tundi on seljataga. Taaramäe tuleb trepist alla ja teatab: "Pagan, jalad on pehmed. Täitsa pael! Ma ei teinud täna ju midagi erilist."

Ader veab näo naerule. "Näen, et sul on jõusaali hädasti vaja. Muud näitajad on suurepärased, aga lihasvastupidavus..." jätab ta piinliku võrdluse toomata. "Sa oleksid pidanud selle ühe ringi lauldes läbi jalutama. Varsti jalutadki. Ja nüüd mõtle, et ühel hetkel pead suutma läbi teha neli ringi."

Taaramäe kehitab vaid õlgu. Talle pole vaja selgitada, et tee tippu on raske.