Kullam võitis mängijana Nõukogude Liidu koondise särgis 1952. aastal olümpiahõbeda ja tuli kolm korda Euroopa meistriks. Lisaks viis ta 1949. aastal Nõukogude Liidu meistriks Tartu Ülikooli meeskonna.
Treenerina juhendas ta aastatel 1960-75 Eesti koondmeeskonda ja Kalevit, aastatel 1978-85 Eesti koondnaiskonda.
Ta on valitud Tartu linna aukodanikuks, Valgetähe V klassi teenetemärgi saajaks ning saanud 1999. aastal riikliku spordi elutööpreemia.
2008. aastal valmis temast raamat "Pikk blond mees palliga". 2010. aastal valiti ta Eesti korvpalli Kuulsuste Halli.
"Kutsusime Kullami treeninguid, kus harjutusi lõputult viimistlesime, klaveritundideks. Ilmar oli nõudlik, aga mitte karm. Sageli vestis ta keskööni ja vahel kauemgi korvpallitaktikast ja mängudest. Ta armastas seda mängu jäägitult," on Kullamit meenutanud tema käe all aastaid mänginud korvpallilegend Anatoli Krikun.
"Mul on alati olnud selline tunne, et mind on üle hinnatud. Et ma pole nii palju midagi erilist teinud, et nii suurt tähelepanu mulle osutada," on Kullam ise enda kohta öelnud 2008. aastal avaldatud raamatus. "Korvpall on meeskonnamäng. Tõnno Lepmets on selle kohta öelnud: mis on pealik ilma meesteta? See on ka tõsi - treeneritöö oleneb väga palju kontingendist."
Kommentaarid