"Kullamita poleks korvpall tõusnud Eesti rahvuslikuks spordialaks." (5)

Eile, hingedepäeval, kaotas Eestimaa ühe oma legendi. Suure Akadeemiku, korvpalliprofessori, kes tõstis selle mängu rahvusspordi staatusesse. Kullami juhendatud Kalev tõi saalid publikust pungi, naelutas rahva telerite ette ning pani tuhandeid poisse ja tüdrukuid palli korvpalli mängima ja armastama.

Kullam oli legend juba mängijana, kui ta NLi koondise algviisikumehena kolm EM-kulda ja Helsingi olümpiahõbeda võitis.

Ent veelgi eredamalt lõi Kullami täht särama treenerina.

"Temasarnast treenerit pole olnud Eestis enne ega pärast," kinnitab Tammiste. "Pole olnud Kullamile ligilähedastki. Mul oli suur õnn ja au Kullami käe all mängida. Jumal andis talle treeneriande. Korvpall oli Kullami elu, kõige hinge ja karvadega."

Sooritas meistritöö kõrgeimal tasemel

Kullam ise, tagasihoidlik nagu ta oli, rääkis, et oli sunnitud treeneriks hakkama, kui Liidu koondisest välja arvati ja stipendium ära võeti. Ent juba neljakümnendate lõpus juhendas ta koolimeeskondi ja seejärel tegutses mängiva treenerina.

Meistritöö oli Kullamil ränk, kuid ta sooritas selle kõrgeimal tasemel: nimelt pidasid 1960. aastal Tartu ja Tallinn katsevõistluse kahe võiduni, kumb pääseb NLi kõrgliigasse. Pärast kaotust esimeses mängus ei tahtnud tartlaste treener Ernst Ehaveer enam meeskonnaga tegemist teha. Kullam võttis töö üle ning Tartu võitis seeria 2:1.

"Kullami suurust näitab juba see, et mehed, kellega ta koos mängis – Avo Jants, August Sokk ja teised võtsid ta kohe treenerina omaks. Pidasid autoriteediks ja seda Kullam ka oli. Kullam oli üle ka suurimatest egodest."

Tasahilju hakkas legendaarse Kalevi ehitamine. Tõnno Lepmetsale lisandusid Anatoli Krikun, Aleksei Tammiste, Priit Tomson, Jaak Salumets, Jaak Lipso ja teised. Kalev muutus pühaks meeskonnaks ja korvpallist sai püha mäng.

"Kullam lõi meie korvpallile aluse," räägib Tammiste. "Mängusüsteemi, kombinatsioonid, füüsilise ettevalmistuse. Temata poleks Eesti korvpall olnud see, mis oli. Rahvuslik spordiala."

Ise üritas Kullam enda rolli teha nii napiks kui võimalik. Mängijad olnud tema sõnul need, kes Kalevist Kalevi tegid.

"Olen palju mõelnud, milles peitus Kullami fenomen," arutleb Kalevi kauaaegne kapten Priit Tomson. "Ta tundis ja tunnetas mängu. Oli superhea taktik ja strateeg, kes pani mehed mõtlema ja mängu lugema – teadsime kinnisilmi, mis platsil toimub ja kus keegi asub. Aga ta sai töötada sel õnnelikul ajal, kui tuli palju häid mängijaid, kes tema talendi särama lõid. Isegi Kalevis ei suutnud kõik mehed tema loodut ellu viia, enamus siiski suutis."

Mängijad lõid Kullami särama

Nii Tammiste kui Tomsoni sõnul suutis Kullam panna Kalevi mängima täiuslikku korvpalli nende meestega, kes võtta olid. "Ta kasutas iga mängija tugevaid külgi maksimaalselt. Meil olid isegi nimelised kombinatsioonid – lihvisime ajastamist tunde – kui üks tuli viskele või teine läbiminekule mängida," selgitab Tomson ja toob näite. "Tsentris oli küllalt kiire Lepmets, keda katsid pikad ja aeglased loikamid. Nii läkski just Lepmets tihtipeale kiirrünnakusse."

Kullamit austati, kuigi ta polnud lihtne isiksus. "Olen Kullamilt elus vaid üks kord kiita saanud, kui esimest korda Eesti eest platsile pääsesin ja Läti vastu tegusid tegin. Pärast seda enam kiitust ei kuulnud, küll aga seda, et alati saab paremini teha."

Tomson on veendunud, et Kullamita poleks ta karjäär olnud nõnda särav, võitmata jäänuks EM ja MM tiitlid ning olümpiapronks. "Kullami osa minu ja ilmselt ka teiste edus ei saa alahinnata. Ta usaldas, julgustas ja innustas, pani meid mängima."

Korvpalliprofessori väärtust mõisteti ka Moskvas ning teda kutsuti Liidu koondise treeneriks, kuid Kullam loobus. "Ta pelgas, et ei oska vene keelt piisavalt ning et töö hakkab rohkem tervisele, kui Eestis," tõdeb Tomson.

Mees, kes väärib mitut ausammast

Viimati kohtus Tomson Õpetajaga tänavu kevadel: "Palju me tänapäeva korvpallist ei rääkinud, kuid üks mõte Kullamil oli: praeguste mängijate oskused on lahjad, neil on vähe tahtmist ja enesekindlust."

Tomson muigab, et korvpall on aastakümnetega muutunud, kuid küllap leidnuks Kullam ivad üles ja olnuks akadeemik ka tänapäeval.

Tammiste teatab, et mingi kahtluseta tuleb Kullamile ausammas püstitada. Aga kuhu, Tallinna või Tartusse?

"Kullam väärib ausammast nii Tallinna kui Tartusse ja igasse Eesti linna," sõnab Tammiste sügava austusega.

ILMAR KULLAM

15.06.1922 - 2.11.2011
Korvpallur, treener ja spordipedagoog.
Pere: abikaasa Valentina, tütar Oksana.
Haridus: Tartu 4. keskkool, kaugõppes TRÜ kehakultuuriteaduskond.

Mängijana
Alustas 1938 Edgar Naaritsa moodustatud Kalevi meeskonnas.
NLi koondises (1947-54): Helsingi OMi hõbe (1952), EMi kuld (1947, 51 ja 53).
NLi meistrivõistlustelt: kuld, hõbe ja kaks pronksi.
Neljakordne Eesti meister.
NLi teeneline meistersportlane.

Treenerina
Juhendas Eesti koondist ja Kalevi esindusmeeskonda ning teise treenerina TRÜ ja Eesti koondnaiskonda. NLi teeneline treener.
Säravamad saavutused: rahvaste spartakiaadi hõbe (1967) ja pronks (1971).
Õpilasi: Mart Laga, Anatoli Krikun, Aleksei Tammiste, Kalle Ilves, Heino ja Arvo Lill, Jaan Lentsius, Pärtel Mettig, Ülo Laumets, Avo Jans, Heino Villemson, Arne Laos.

Muud autasud
Valgetähe V klassi teenetemärk (1997). Riiklik spordi elutööpreemia (1998). Ausa mängu auhind (2002). Valiti 2010 Eesti korvpalli kuulsuste halli. Allikas: Eesti spordi biograafiline leksikon