Norra maksuameti sihikul pole Raio Piiroja, vaid hoopis Fredrikstadi vutiklubi (4)

Suurte karistustega Eesti jalgpallureid, eelkõige Raio Piiroja hirmutanud Norra maksuametnikud pole tegudes oma karmidele sõnadele järele jõudnud. Võimalik, et ei jõuagi, sest süüdlase rolli kipuvad jääma Norra vutiklubid ja mitte Eesti jalgpallurid.

Tuleb välja, et viimased nädalad suures pildis püsinud Eesti jalgpallurite – eelkõige kaheksa aastat Fredrikstad FK klubis mänginud rahvusmeeskonna kapteni Raio Piiroja – ja Norra maksuameti vägikaikavedu kipub eelkõige olema vaidlus Fjordidemaa maksuameti ja sealsete vutiklubide vahel.

Eesti jalgpallurid, sealhulgas Piiroja, võivad süüst hoopis puhtaks osutuda. Igatahes kui vaadata Norra maksuameti uurimise iseloomu, siis Norra vutiklubide osas on see sügav, Eesti jalgpallurite osas aga pinnapealne.

Piiroja küsitlemisega pole Norra maksuametil kiiret

Fredrikstadi klubi kontor ja arvutid otsiti eile põhjalikult läbi ning politseisse kutsuti küsitlemisele (Eesti onlainmeediast läbi jooksnud termin "arreteeriti" on Õhtulehega konsulteerinud Norra ajakirjanike sõnul ilmne liialdus – toim) kaks ekstöötajat, endine peadirektor Morgan Andersen ja endine president Bjørn Jensen.

Juhtumi teise kahtlusaluse, alates septembrist Hollandi klubisse Arnhemi Vitesse kuuluva Piiroja küsitlemisega Norra maksuametil aga tuli takus ei ole – eile jõuti otsuseni, et eestlasele saadetakse kiri.

"Tahame kuulda tema selgitusi. Räägime kirjas, mida ja miks teada soovime. Kui selgub, et ta ei saa Norrasse küsimustele vastama tulla, võib juhtuda, et sõidame ise Hollandisse," lausus Õhtulehele politseiadvokaat Kare Solvoll ja kinnitas, et Piirojat ja Fredrikstadi kahtlustatakse maksustatava tulu peitmises.

Mis Norras keelatud, võib olla Eestis lubatud

Kui Solvolli sõnul on Fredrikstadi klubi ja Piiroja võrdsed kahtlusalused, siis ajalehe Fredrikstad Blad spordiajakirjanik Joakim Simensen märkis Õhtulehele, et kõik paistab viitavat, et uurimist läbi viivad Norra maksuamet ja Norra politsei keskenduvad tegelikult Fredrikstad FK-le.

Simensen: "Politsei uurib, kas Fredrikstad FK teadis skeemist, kuidas Piiroja lisaks palgale veel raha teenis. Kui jah, siis see on Norras illegaalne. Piiroja, tema agent ning Sport&Net Grupp OÜ ei pruugi samas milleski süüdi olla, sest nemad tegutsesid Eestis ja järgivad Eesti seadusi."

Siinkohal on paslik selgeks teha, miks ja kuidas Piiroja lisaks Fredrikstadist makstavale palgale raha teenis.

Ootamatult kuulsaks saanud Sport&Net Grupp OÜ kuulub täielikult FC Florale ja selle ülesandeks on teenida jalgpalliklubile raha. Flora president Aivar Pohlak möönis pühapäevases Aktuaalses Kaameras, et Flora on Piirojaga tulu jaganud.

"Maailma praktikas on tavaline, et kui mängija siirdub klubist välismaale või tema mängijaõigustega seoses tekib mingil muul moel mingisugune tulu või sissetulek, siis seda sissetulekut ka jagatakse mängijaga. See ei ole Rahvusvahelise Jalgpalliliidu reeglitega keelatud, see on päris tavaline käitumine," rääkis Pohlak AK-le.

Pohlak: sisuliselt tegi Fredrikstad meile tünga!

Asja tuumani jõudmiseks palus Õhtuleht Pohlakul selgitada, mis tuluga täpselt tegu on?

"Nendest numbritest pole varem kuskil räägitud, aga nüüd võin öelda, et Fredrikstad ostis Raio Piiroja 1,5 miljoni Norra krooni eest ja müüs ta investoritele 15 miljoni Norra krooni eest edasi (jalgpalluri mängijaõiguste müümine investoritele on viis, kuidas FFK teenis raha – toim) ehk sai meeletut tulu.

Me hakkasime oma osa eest võitlema, sest kuigi müügilepingus oli punkt, et Piiroja edasimüümise korral saame me teatud protsendi summast endale, siis Fredrikstad väitis, et antud juhul ehk jalgpallivälise tehingu puhul see ei kehti. Lõpuks nõustusid nad siiski, et tegime Piiroja neile soovitades väga head skauditööd ja maksid Sport&Net Grupile nii tehtu eest kui ka selle eest, et edaspidi sama head skauditööd tehtaks.

Arvestades summat, mille Fredrikstad teenis Piiroja investoritele müümisega, oli Sport&Net Grupp OÜle makstud tasu adekvaatsest mitte suurem, nagu väidab Norra maksuamet, vaid väiksem. Meie aga Piirojaga sõlmitud suusõnalise kokkuleppe alusel jagasime seda tulu jalgpalluri endaga, et ta oleks motiveeritud veelgi arenema ja teenima uut tulu nii meile kui ka endale."

Pohlak rõhutab, et ühelgi korral pole üritatud välisklubi poolt Eesti jalgpallurile pakutud palka väiksemaks kaubelda, vaid ikka vastupidi.

Piiroja kaasust lahates tõdeb Pohlak tagantjärele, et norralased tegid Florale ja Piirojale lihtsalt tünga. "Kui pidasime Fredrikstadiga läbirääkimisi Raio esimese lepingu üle, ütles toonane spordidirektor Harry Hansen mulle, et Piiroja palk saab olema klubi suurim. Ja jutt käis tunduvalt väiksemast summast, kui see 600 000 Norra krooni, mis oli ta viimane palk."

Just Fredrikstadi võtmemängija Piiroja palgale, mis oli mitme kaasmängija omast selgelt väiksem, toetub Norra maksuamet, kui väidab, et tegu on maksupettusega...

Pohlak nõustub, et Sport&Net Grupp teenis sisuliselt tagasi raha, millega Flora Fredrikstadilt tünga sai. Samuti möönab Pohlak, et paradoksaalsel kombel töötab kirjeldatud mudel nii, et mängija on nõus veidi väiksema palgaga, kui ta näeb, et teenib läbi enda tulu ka mingil muul moel.

Eesti maksuametilt pole Norra infot küsinud

Tekib küsimus, kas säärase mingi muu tulu teenimine on seaduslik? Politseiadvokaat Kare Solvoll: "Norras mängival välisriigi jalgpalluril ei ole keelatud kodumaal tulu teenida. See on lubatud ning ka võib antud juhtumi uurimise lõpptulemust mõjutada."

Signaale, mis viitavad, et Norra maksuamet tegelikult Eesti jalgpallureid nii väga ei pitsitagi, jagub veel.

Pühapäevases Aktuaalses Kaameras lausus Ida-Norra maksukeskuse maksukuritegude üksuse juht Jan Egil Kristiansen: "Uurime asja ka Eesti maksuameti abil, meid huvitab, mis infot neil on."

Eile kinnitas Eesti Maksu- ja Tolliameti avalike suhete juhi kohusetäitja Anne Osvet Õhtulehele, et Norra kolleegid pole neilt palunud mitte mingisugust informatsiooni.

Äkki viivitab Norra maksuamet põhjusel, et Piiroja osas pole neil tegelikult tõsi niivõrd taga...

Lisaks tuleb meeles pidada, et Norra pole riik, kus uurimine ja kahtlustamine tähendavad automaatselt süüdimõistvat otsust. "Fredrikstadi ja Piiroja osas algatati uurimine, sest meie hinnangul on tõenäosus, et nad süüdi mõistetakse, üle 50%. See on piir, mille järgi otsustatakse uurimise algatamine," märkis politseiadvokaat Solvoll.