Ojamaa ja Operi lepingud muudavad ründajatevaliku aina meeldivamaks (6)

Kiire ja plahvatuslik Sergei Zenjov.

Suur ja tugev Jarmo Ahjupera.

Mitmekülgne, aga selge trumbita Kaimar Saag.

Ahjupera liikuvam, aga füüsiliselt nõrgem teisik Vladimir Voskoboinikov.

Teravad ääreründajad Tarmo Kink ja Ats Purje.

Taamal oma tundi ootavad Sander Post, Henri Anier ja Vjatšeslav Zahovaiko.

Selline oli Eesti jalgpallikoondise ründajateosakonna tähtede seis eelmise aasta lõpul.

Koondiseelu ja –mänguga harjumine nõuab aega

Kas ja kuivõrd muudab olukorda noore Henrik Ojamaa leping ja väravatesadu Šotimaal ning vanameister Andres Operi tööpaiga leidmine Küprosel? Millised võiks ideaalis (ehk kõik mehed täie tervise juures ja mängupraktikaga klubides) olla jõujooned ses liinis?

Seda uuris Õhtuleht kahelt eksperdilt, koondise abitreenerilt Janno Kivisillalt ja jalgpallikommentaator Risto Sarapikult.

HENRIK OJAMAA

Kivisild: "Uus kaart meie pakis. Tema trump võiks olla mitmekülgsus mängijatüübina: Henrik on füüsiliselt piisavalt tugev ja samas kiire. Šotimaal tulevad need omadused ilmekalt välja.

Samas on A-koondisega liitumisel mitmeid nüansse. Tegemist on keerulise mehhanismiga, mille korralikult tööle putitamiseks on läinud palju aega ja vaeva. Eks näis, kuidas Henrik meeskonna, taktika ja kõigega kokku sobitub. Ta saab kindlasti oma võimaluse."

Sarapik: "Ta tundub olevat paras pujään nii inimese kui mängijana. Aga hetkeseisuga on ta end sellisena arvestatavale tasemele läbi surunud.

Esimese kutse ja võimaluse saab ta lähiajal kindlasti. Mees mängib, lööb väravaid, lisaks avalikkuse surve... Aga kohe põhiründajaks – selles ma küll kahtlen. Ta vajab aega koondisemiljööga harjumiseks. Need asjad ei käi niisama: vanad olijad peavad ta esmalt omaks võtma. Samuti juhin tähelepanu, et ta pole nii kõvasid mänge kui suured koondiseheitlused veel nuusutanud. Šoti liiga pole kaugeltki see."

ANDRES OPER

Kivisild: "Kui ta tõuseb füüsiliselt vajalikku vormi ja saab pidevalt mängida, on ta jälle üks tõsistest valikutest. Kiirus langeb, aga kogemusi lisandub. Andres on aastatega õppinud ka nõrkusi paremini peitma, mängulugemine on paranenud."

Sarapik: "Meie valiku juures loobuksin Operist, aga ei kannaks teda veel maha. Saan aru, et ka Rüütli on umbes nii püüdnud enda seisukohta soliidselt väljendada. Et murda tagasi valikusse, peab ta end Küprosel veel kõvasti tõestama."

SENISED OLIJAD

Kivisild: "Usun, et raske trauma ei jäta Zenjovi mängule jälge. Ta on alles noor mees, parimad aastad veel ees. Ahjupera jääb oma ampluaas oluliseks lüliks, Saagi puhul rõhume mitmekülgsusele, töövõimele ja liikuvusele. Kõiki neid saab kasutada ründeliinis nii üksi kui erinevate tandemitena."

Sarapik: "Seljaga-värava-poole -mängijatüübina on Ahjupera praegu üks ja ainus, asendamatu. Ka Zenjovi kiirus on võimas trump. Võrdleksin nii: kui Zenjov on gasell, siis Ojamaa piison. Lisades Saagi alatise särtsu, võitlusvaimu ja põlemise, on see trio praegu minu arvates eelisseisus."

SUMMA SUMMARUM

Sarapik: "Alati on igasuguseid mõjutajaid, aga olen veendunud, et tähtsates mängudes meie treenerid vähemalt esialgu suuri muutusi ei kavanda. Neid, kellega on võidetud, ei visata niisama kõrvale ega tehta kunstlikult põlvkondade vahetust. Voskoboinikovi ja Operiga ma praegu pigem ei arvestaks, Ojamaa on uus ja huvitav kaart. Igatahes on valik meeldiv."

Kivisild: "Paigalseisu ja seisva vee efekti vältimiseks on õiges mahus muutused ja uued ärritajad meeskonnale alati vajalikud. Ojamaa ja Oper pakuvad meile, treeneritele, omamoodi luksuspeavalu."