USKUMATU! Jalgpall ja korvpall võivad olla sõbrad! (10)

Kui Valtna 21. aprillil Tartu Tammeka eest jalgpalli meistriliigas platsile tuli, sai temast esimene Eesti mees, kes iseseisvumise taastamise järel mänginud nii korvpalli kui ka jalgpalli meistriliigas.

Pool sajandit ja enam tagasi polnud selles midagi kummalist – jalgpalli Eesti meistrivõistlustelt on medaleid võitnud ka korvpalliprofessor Ilmar Kullam – ent tänapäeval on läbi ja lõhki spordimehe Valtna saavutus ainulaadne.

Kaks meistriliigat – juhus, mitte eesmärk

"Õnneks või kahjuks pole ma suutnud ühe ala peale pidama jääda. Lapsena läksin kõigepealt korvpallitrenni, aga siis vahetasin selle jalgpalli vastu ja mängisin 10 aastat Tartu Tammeka klubi noortemeeskondades. Kui klubi muutus Maag Tammekaks, siis eri põhjustel ma seal ei jätkanud. Hakkasin taas rohkem korvpalli mängima ning hooajal 2009/10 osalesin Kuremaa ridades Eesti meistriliigas.

Tõsi, jalgpalli ei jätnud hetkekski – mängisin paralleelselt kogu aeg Tartu Welco Elektris (neljas ja kolmas liiga – toim) ning olin väga kurb, et Tammeka-tee otsa sai. Aga korvpalliseiklus Kuremaaga sai ka otsa ja keskendusin taas enam jalgpallile. Praegu olen kummalisel kombel Tammeka üks vanemaid mängijaid ja tahan Tartu patrioodina linna esindusmeeskonnale abiks olla.

Aga sellise nii-öelda saavutuse juures tahaksin jääda tagasihoidlikuks ja öelda, et korvpalli ja jalgpalli meistriliigas mängimine ei olnud mu eesmärk, vaid pigem on see juhtunud erinevate asjade kokkulangemisel," räägib Valtna.

Parem teha noorena sporti, kui tööd rabada

Sporti on ta kogu aeg teinud amatöörina. Tammeka teeb nädalas keskeltläbi kuus trenni ja kaks mängu, mille jaoks leiab Valtna aega kehakultuuri magistriõpingute kõrvalt. "Rikas ma ei ole, aga arvan, et palju parem on üritada noorena spordis midagi saavutada, kui ainult tööd rabada. Praegu selline elu mulle sobib, sest kedagi teist pole toita vaja. Ainult enda eest tuleb väljas olla, et kõht täis oleks!"

Jalgpalli kõrvalt pole Valtna hetkel jätnud ka korvpalli. Ta mängib viimased viis aastat Tartu meistriliiga võitnud Nordic Basketi meeskonnas. "Andmine on kõva, tipmised satsid annavad Eesti esiliiga taseme välja. Praegu on kossuhooaeg läbi, aga sügisel löön taas kaasa nii palju, kui jalgpalli kõrvalt aega jääb."

Võrkpall? "See pole ikka õige mäng."

Antud artikkel ei vastaks ühelegi hea ajakirjanduse kriteeriumile – jätame välja munitsipaalmeedia –, kui puuduks urgitsev küsimuse, et kumb ala Valtna kahest lemmikust ikka parem on? "Ise pean end pigem jalgpalluriks ja see ala meeldib mulle ka rohkem. Füüsiliselt on jalgpall raskem mäng ning seal tippu jõuda on keerulisem."

Kui Valtna saavutus mõne nädala eest Tammeka fänniportaali toetantammekat.eu läbi suuremat kõlapinda leidis, asuti temalt kohe uurima, et Mikk, millal võrkpalli ette võtad? "Võrkpalli ei lähe ma kohe päris kindlasti mängima. See ei ole ikka õige mäng. Metsas puudega rääkimine on kah intensiivsem tegevus kui võrkpall!"