Saarlanna Kandi kõrghetk oli 2009. aastal, kui ta kogus Tallinnas viievõistluses 4580 punkti. "Sama aasta sise-EMil nägin esimest ja ka viimast korda, et minulgi oli tegelikult väike võimalus medali võitmiseks, mida ma enne ei oleks uskunud," avaldas ta.
Kas vastab tõele, et su teekond tippspordis on vigastuse tõttu lõppenud?
Kahjuks on ahilkadega liiga sageli probleeme olnud ja tiitlivõistlustele on nii raske jõuda. Pärast pikka mõtlemist otsustasin sügisel siiski olümpia nimel veel kord proovida, et ehk õnnestub piisavalt heasse vormi jõuda. Eriti motiveeris kevadel ootamatult ja mulle üllatuslikult tulnud kodukoha inimeste algatatud toetuskampaania. Kahjuks ei suutnud jalad lõpuni vastu pidada ja pärast paari üksikalavõistlust oli selge, et vajalikku vormi jõuda ja läbi valu võistlemist jätkata ei õnnestu. Kuid olen õnnelik, et proovisin. Nüüd teen sporti nii palju, kui tervis lubab.
Kui raske südamega loobumisotsuse langetasid?
Ega ma spordist päris eemale kavatse jääda. Pigem tegin otsuse, et tiitlivõistlustele enam ei püri, Eesti koondise asemel hakkan esindama Saaremaa koondist. Väikesaarte mängud on mu järgmine eesmärk spordis. Kindlasti näeb mind veel mõnel üksikalal võistlemas.
Ilmselt oli ka su elukaaslasel, Hollandi tippkettaheitjal Erik Cadeel kõrvalt valus vaadata su võitlust vigastustega. Kas temagi soovitas kõrvale astuda?
Erikul on kindlasti olnud keeruline mu jalahädasid kõrvalt vaadata, kuid tuleb öelda, et ta on olnud suureks abiks, viies mind Hollandis kokku heade füsioterapeutide ja arstidega. Kõrvale astumise otsus on olnud tegelikult ainult minu otsus, aga lähedasemad inimesed näevad, kui keeruline on iga paari kuu tagant veidike lootma hakata ja siis jälle suurt pettumust üle elada.
Karjääriga võid vist rahule jääda. Viievõistluses kuulub su nimele Eesti rekord, seitsmevõistluses jäi 6000 punkti piirist puudu vaid 21 punkti. Kas viimasena mainitud fakt jättis südame natuke kripeldama?
Tagasi vaadates olen eelkõige õnnelik, et spordi kaudu olen ääretult palju õppinud, kogemusi saanud, huvitavaid inimesi kohanud ja maailma näinud. Kindlasti jääb 6000 punkti mitteületamine väheke kripeldama, aga kui mõtlen ajale, kui TV 10 olümpiastardi võistlustel osaledes sai mõeldud ka olümpiale, siis tookord ma ei uskunud, et võiksin kunagi sinna jõuda. Nii et selles mõttes olen saavutanud rohkem, kui unistada oskasin.
Millist võistlust pead oma tipphetkeks?
Tipphetkeks pean kindlasti Eesti rekordi püstitamist Reval Cupil 2009 ja tegelikult ka õnnetult lõppenud sama hooaja sise-EMi. Seal nägin esimest ja ka viimast korda, et minulgi oli tegelikult väike võimalus medali võitmiseks, mida ma samuti enne ei oleks uskunud.
Spordiareenid on kaotanud ühe pilkupüüdva ja eduka naise. Oskad sa ise soovitada, kuidas seda korvata?
Arvan, et Eesti au hoiab mitmevõistluse areenil nii silmailu kui ka tulemuste poolest vägagi kõrgel Grit Šadeiko.
Praegu on sobilik küsida, millele tavaelus pühendud?
Plaanin töötundide arvu suurendada ja treeningtundide arvu vähendada, kuid mõlemaid kombineerida. Siiani ei ole ma hollandi keele õppimisele väga suurt tähelepanu pööranud, kuna siin saab inglise keelega hästi hakkama, sügisest plaanin keeleõpingud käsile võtta.
Kas jääd Hollandisse elama ja lood seal oma pere?
Vanus on juba sealmaal, et ka pere loomisele tuleb mõelda, kuid praegu sellega veel ei kiirusta.
Kaie Kand
Sündinud: 31.03.1984
Orissaares.
Mitmevõistlus: 33. koht Pekingi olümpial 2008, 18. koht Berliini MMil 2009, 26. koht Göteborgi EMil 2006.
Eesti rekord: viievõistluses 4580 punkti.
Kommentaarid