TULEVIKUMEES?: Londoni olümpial sai maadleja Ardo Arusaar kaheksanda koha. Kas Rio de Janeiros jõuab ta pjedestaalile? Foto: Liis Treimann (Postimees)
Sport: Värsked spordiuudised Eestist ja välismaalt
14. august 2012, 07:08

Rio mängudelt medalisadu? (31)

Nüüd, kui Londoni mängud on lõppenud, tundub, et Eesti võib nelja aasta pärast Rio de Janeiro olümpiale julgelt vastu minna. Kas tuleb just medalisadu, aga medalivõimalusi peaks Rios olema hulgi.

Esmalt tuleb üle elada poolteise aasta pärast toimuv Sotši katastroof, kui medalita jäämist võib katastroofiks pidada. Annaks taevas, et nii ei läheks, ent kas keegi oskab öelda mõne talisportlase, kes olümpial raudkindlalt esikümnesse pääseks? Seega oleks medal Sotšist pigem juhus.

Sotši valguses paistavad asjad suvespordis märgatavalt helgemad.

Eestlane enamasti ei üllata. Pjedestaalile jõuavad need, kel on varasemast midagi ette näidata. Kas just medalit, aga kõrged kohad kindlasti. Nii oli suusatajate, kettaheitjate, sõudjate ja Erki Noolega. Medal oli nende puhul oodatud sündmus.

Niisiis Rio de Janeiro.

Kergejõustiku seis on hapu. Alates 2007. aastast on tiitlivõistlustelt medaleid toonud vaid Gerd Kanter. Ilmselt on ta Rioski tegija, aga kes veel? Õde-vend Mägid ja Marek Niit on küll ülimalt tragid, ent medalit võita... Ksenija Balta? Kindlasti. Kui keha vastu peab. Ilmselt kosub veel mõni kettaheitja, äkki ka odaviskaja.

Raskejõustik, õigemini kreeka-rooma maadlus õilmitseb.

Pole mingit kahtlust, et Londoni hõbe Heiki Nabi, kaheksanda koha saanud Ardo Arusaar ja peotäie noortemedaleid noppinud Epp Mäe lähevad Brasiiliasse medalimõtetega. Keegi neist loodetavasti selle ka saab. Judo võib aga nimekirjast vist maha kanda.

Sõudjad ehk eelkõige neljapaat on lubanud vähemalt neli aastat koos jätkata ning kui nad Rios poodiumile ei pääse, on tegu ränga põrumisega. Mehed on ju vägevad. Tõsi, neile oleks tarvis tagala kindlustajaid, et vajadusel kedagi välja vahetada. Ehk veavad kahepaadi poisid seks ajaks välja? Ja ärgem unustagem Kaisa Pajusalu.

Vehklejad Nikolai Novosjolovi isikus valmistasid Londonis suurima pettumuse. Kuid see ei tähenda, et eksmaailmameister kehv oleks. Äkki läheb tal Rios paremini? Ning meie õrnemast soost epeevehklejad koguvad aina jõudu. Kui naiskonnavõistlust nelja aasta pärast kavas pole, pääseb üks-kaks neist kindlasti olümpiale. Ja on medalisoosik.

Purjetajad. Kas keegi on valmis kihla vedama, et Deniss Karpak ja/või Karl-Martin Rammo ei pääse järgmisel olümpial medalisõitu? On ka Londonis 15. koha saanud Ingrid Puusta, kui purilaud Rio mängude kavva võetakse. On verinoor Anna Pohlak. On lootust.

Vibulaskjad, noored neiud – Reena Pärnat ja Anneli Preimann – saavad neli aastat areneda. Pole võimatu, et Rios osaletakse suisa naiskonnaga. Medaleid vaevalt, aga kohti ülemises otsas võiks loota küll. Ja kui mitte nelja, siis kaheksa aasta pärast.

Jalgratturid peaks aastal 2016 olema karjääri tipus. Rein Taaramäe ja Tanel Kangert. Mõlemad on võimelised eraldistardis esikümnesse pürgima. Äkki enamatki. Grupisõidu edu sõltub rajast. Üllatused on võimalikud. Kui mehed mängudele lähevad.

Üle keskmise tegijad võiksid Rios olla sulgpallur Raul Must, tennisistid Jürgen Zopp ja Kaia Kanepi, kui ta nii kaua jätkab, nagu ka ujuja Triin Aljand.

Üllataja on üllataja just seetõttu, et temast ei teata praegu midagi. Iluvõimleja Viktoria Bogdanova? Laskja Valeria Koljuhhina? Veel keegi?