Video: Viljar Voog
Sport | Muud alad
21. september 2012, 07:00
Õhtulehe video!

Ulmeliselt reibas hasart ehk Lendavate Taldrikute Mets (7)

Kas sul on mure, et isu golfi mängida on väga suur, aga rahakott na õhuke? Sobiv lahendus peitub metsas! Disc-golf ehk lendava taldriku täpsuse peale viskamine toob keresse suuremates kogustes värsket õhku ja hasarti!

Põhimõtteliselt ongi disc-golf nii lihtne, et võta taldrik kaasa, mine metsa ja kuku viskama. Tõsi, spets-varustusest siiski pääsu pole, sest rannatarvete poest tuttavat suvalist plastmass-ketast võidki viskama jääda – too lihtsalt üle paarikümne meetri ei lenda.

Et kaugusviske maailmarekord on 256 meetrit (rootslane Christian Sändström) ning Eestis paiknevate mänguradade pikkused algavad 40 ja ulatuvad kuni 280 meetrini, on edu ja mängumõnu tagamiseks vaja soetada spetsiaalsed disc-golf’i kettad. Ent nende hind on 10 euro kandis, mis võimaldab pärisgolfiga võrreldes eelarve kuluderealt mitu nulli maha kriipsutada.

„Sisuliselt on mängijal vaja kolme ketast - lühimaa tarbeks (putter), keskmaa ja kaugmaa jaoks (driver),“ selgitab Õhtulehe disc-golfi eripäradega kurssi viinud Oliver Endla. Tema sõnades pole põhjust kahelda, sest 85 meetri pikkusel rajal maandub kaugmaa-kettaga sooritatud avavise korvist paari meetri kaugusel. „Tuli hästi välja,“ muigab vabandava ilmega Endla.

Hea ja pikk vise viib kiiresti disc-golfi esimese reegli juurde. Selleks on ohutus. Et enamik radu asuvad puhkealadel – Tallinna ainuke näiteks Mustamäe hüppetorni nõlva aluses metsas – peavad mängijad peale passima, et mõnd metsajooksjat või jalgratturit maha ei niidaks. Endla: „Kui driver’iga vastu kuppu saada, siis, ma kardan, õmblustest pääsu pole.“

Ülejäänud reeglid on väga sarnased golfiga – sohki teha ei tohi ning kes vähemate soorituste arvuga sihile jõuab, see võidab. Sihile viib järjepidevus, kasuks tuleb vilunumate mängijate nõuannete kuulamine ja netist õppevideote vaatamine.

Täispikk võistlustrass koosneb 18 rajast. Eestis on neid püstitatud kokku umbes 15 ning mängijaid jagub üha enam. Kusjuures mõne erandiga on radade kasutamine täiesti tasuta!

Äriplaani disc-golfis ei peitu, vaid rajad on enamasti rajatud avalike spordikeskuste ja/või entusiastide poolt. Endla sõnul tasub iga säärane projekt end aga kuhjaga ära: „Tasub ära nii, et käid hästi tihti metsas, saad hea tervise ja ei ole vaja raha kulutada meditsiini peale!“