Kas ujumisliidu president peaks taanduma? (22)

"Kuigi ujumisliidu president räägib, et meil on tore tiim, vaidleksin talle vastu," viskab Londoni olümpialt napilt eemale jäänud Eesti parim seliliujuja Andres Olvik kivi Evelyn Sepa kapsaaeda. "Varem oli sisekliima palju parem. Kodumaine ujumine on vaeslapse osas."

Olvik ei ole paraku ainus, kellele alaliidu president Sepp on pinnuks silmas. Ka tema treener Tõnu Meijel ja tulevikumehe Pjotr Degtjarjovi juhendaja Heidi Kaasik pole Sepa tegevusega rahul. Nende jutust koorub tõdemus, et ujumise parema käekäigu huvides on vaja muudatusi.

"Olen presidendis pettunud," lausub Meijel. "Raha on alati raske leida, aga avatus ja koostöö puuduvad. Oma teravate ütlemistega olen ka ise olukorda pingelisemaks muutnud," raputab ta endalegi tuhka pähe.

Rahanappus ei võimalda ujujatel hästi treenida

Olviku ja Meijeli hingekeeli puudutas valusalt Sepa soovitus, et sportlased jätkaks pärast gümnaasiumi lõpetamist sporditeed ja õpinguid Ameerika Ühendriikides.

"See on iga ujuja otsustada, kas ta õpib Eestis või USAs," arutleb Olvik. "Aga alaliidu president on mitu korda rõhutanud, et pärast keskkooli peaks siit ära minema. Ma ei pea seda õigeks. Kui Eestis pole vajalikke võimalusi, siis on see tegemata töö."

Kõige rohkem pingeid tekitab ikkagi rahanappus, mis ei luba tiitlivõistlusteks normaalselt valmistuda. Londoni mängudel esindasid Eestit Triin Aljand ja Martin Liivamägi, kes harjutavad välismaal.

"Kui asjad ei muutu, jääb olümpiale pürgimine vaid hullumeelsete fanaatikute pärusmaaks," pelgab Meijel, kelle kinnitusel pidi Olvik Londoni mängudeks valmistudes ühest olulisest laagrist rahapuudusel loobuma.

Õhtulehe andmetel sai Olvik olümpia-aastaks ettevalmistuskulude katteks 4000 eurot, millest ligi 1000 eurot jääb sügisperioodiks. 26aastane sportlane ihkab võistelda nelja suve pärast Rio de Janeiro mängudel, kuid rahanappusel võib eesmärk jääda üksnes ilusaks unistuseks.

"Hea meelega jätkaksin, ent ma ei tea, kas see on majanduslikult võimalik," märgib lühiraja EMiks valmistuv Olvik. "Praeguse rahaga punnitan käimasoleva aasta lõpuni, aga mitte kaugemale."

Heidi Kaasik: neli viimast aastat on olnud vaikelu

Olviku hinnangul peaks tippujuja kolm korda aastas keskmäestikus harjutama. Kahjuks pole see võimalik. "Ujumisliit on nelja aasta jooksul organiseerinud ainult ühe välislaagri," avaldab ta.

Meijelit ja Olvikut häirib ka alaliidu kesine koostöö ajakirjandusega. "Tõime selle puuduse Tõnuga äsjasel seminaril välja," nendib Olvik. "Alaliidu meediatöö on olnud nõrk: korraldatakse vähe pressikonverentse ja saadetakse vähe pressiteateid. Ujumisliit vajab uusi sponsoreid, kelle leidmiseks on vaja ajakirjanduse abi."

Samas ei kavatse Meijel ja Olvik imele lootma jääda. "Oleme kõik sandikopikad kokku kraapinud ja sõidame 6. oktoobril kümneks päevaks Hispaaniasse harjutama," ütleb Meijel. Eesti tippudest läheb koos nendega vormi timmima Filipp Provorkov. Paika on pandud ka 3. jaanuaril Tenerifel algav laager.

I-le paneb täpi Kaasik: "Neli viimast aastat on olnud vaikelu. Raha napib, meil pole arsti ega isegi massööri. Aga elame need ajad üle ja lähme edasi!"

Ujumisliidu presidendi valimine on päevakorras oktoobri lõpus.