Sport: Värsked spordiuudised Eestist ja välismaalt

NEINAR SELI: "Olen Eesti pealekaevatuim inimene. Aga mu südametunnistus on puhas." (34)

Andres Vaher, 17. oktoober 2012, 06:57
 Tairo Lutter
Eesti Olümpiakomitee presidendikoha kindlaim nõudleja Neinar Seli tutvustab mõtteid, kuhu sooviks spordijuhtimist tüürida, aga vastab ka küsimustele, mis puudutavad tema enda värvikat tausta.

Neinar Selil on sedavõrd palju erinevaid ameteid – nii ühiskondlikke kui mitte, alates jahimeeste seltsist ja lõpetades Tartu Kliinikumiga -, et vägisi leiad end mõttelt: milleks üks, pealegi parajalt kaalukas, veel?

Suurärimehena on ta kursis enda suhtes levivate eelarvamustega. Ent presidendiametisse kandideerides jääb ta endale kindlaks: "Mind on niivõrd palju uuritud, et... Lähen igal õhtul rahulikult magama. Mu südametunnistus on puhas."

Võttes aluseks kandidatuuri ülesseadmiseks kogutud hääled ja teie veenva ülekaalu, lubage juba kolm nädalat enne valimisi teile õnne soovida!

Kavatsen võitu tähistada alles siis, kui on midagi saavutatud. Suur töö alles algab.

Tõepoolest, arvestades, et teie esimesest kommentaarist jäi mulje, justkui olite mõtteis juba valmis: Madis Kallas ei saa 15 häält kokku.

Tegemist oli infosuluga. Tolle kirja saatmise eelsel õhtul (ehk neljapäeval – A. V.) oli tal minu teada koos 11 häält.

Mäletan, et nelja aasta eest süüdistati tänast EOKi presidenti: tulemas on Valgevene valimised! Ei arva, et see oli õiglane tema ja ka nüüdne vastaste nappuse eest nahutamine minu suhtes. Häid kandidaate, kes võiks end üles seada, on minu arvates küll ja küll. Aga ju pole nad valmis, puudub ambitsioon, on vara või ei taheta vastutust võtta. Mina tahan.

Või peetakse Selit niivõrd hirmuäratavaks vastaseks, et temaga pole mõtet lahingusse astuda?

Seda ma ei tea, küll aga loodan, et ei usaldata meest, kes suudab rohkem lubada, vaid seda, kelle lubadustel on rohkem katet. Kavatsen valituks osutudes paljudest ühiskondlikest ametitest loobuda, et saaks EOKi juhtimisele korralikult pühenduda.

Kui põhjalikult olete mandaadi andnutele plaane tutvustanud?

Kampaania pole ju kestnud viimased kaks nädalat. Mulle näib, et eelkõige usaldatakse mind läbi mu senise pikaajalise tegevuse.

Kas on puhas juhus, et nii teie, Madis Kallas, tema seljataga niite tõmbav Aivar Karotamm kui teie meeskonna väidetav peasekretär Marek Kaleta on kergejõustikutaustaga?

Eks ta tulene kergejõustiku kui ühe juhtiva individuaalala olemusest. Aga oma meeskonnast täpsemalt ma täna rääkida ei saa ega taha. Küll võin kinnitada, et hirmu teiste alade esindajatel tunda ei tasu.

Veel üks kergejõustiklane, Eesti parim sportlane Gerd Kanter, on Madis Kallase paadis. On teie au riivatud?

Oi ei! Taolisi asju ei oska ma küll pahaks panna, kõik ei saa ju mind toetada.

Kuivõrd meeskond teil peas valmis on?

Suurel määral, seejuures arvestusega, et igal täitevkomitee liikmel oleks kindel funktsioon ja me ei käiks kummitemplina kvartalis korra koos niisama juttu puhumas. Rääkimata siis iga päev töötavast umbes kümneliikmelisest palgalisest tegevaparaadist.

Kas ja kuivõrd muutub peasekretäri roll?

Peasekretär kui tegevaparaadi esimene viiul peab olema aruandev täitevkomitee ees, mitte selle liige ehk andma aru iseendale. On ta kergejõustikutaustaga või mitte, oluline, et ta vastaks kõigile konkursil esitatud nõuetele. Valiku teeb täitevkomitee, mitte mina.

Aga presidendi oma? Peaks ta tähtsus suurenema?

Kuna olen veendunud, et EOK peab võtma selge rolli spordiprobleemide eestkõnelejana, siis jah: otseselt suureneks seeläbi ka presidendi vastutus. Praegu põrkab pall sageli EOKi ja ministeeriumi vahele: üks ütleb, et meil pole seda, teine, et see pole minu ülesanne. Taolisi õlakehitusi ei tohi olla.

Kumb siis peaks palli enda kätte haarama?

Selge, et ministeeriumi, valitsuse ja kohalike omavalitsusteta ei tee midagi, aga nagu mainisin: EOK peaks võtma selge rolli spordiprobleemide eestkõnelejana, lahenduste peamise pakkujana. Kosmoseteadust siin minu silmis pole.

Teatasite, et kavatsete enda presidendipalga – koos maksudega vanas vääringus aastas ligi miljon krooni – annetada järelkasvufondi. Nüüd süüdistatakse teid odavas populismis.

Olen liiga vähe rääkinud, liiga palju teinud ja liiga praktilise meelega, et mind populistiks ristida. Tahan juhtimisse avatust lisada ning anda ka omapoolse rahalise – nii otse enda kui ettevõtete kaudu – panuse. Ma ei pea sissetulekute pärast muretsema.

Jutt läks rahale. Kas seda on Eesti spordis vähe või piisavalt?

Rahal on kaks olekut: teda on vähe või ei ole teda üldse. Tähtsaim on raha mõistlikult kasutada – ega äris ilmaasjata öelda, et lolli kätte ei saa raha anda, talt võetakse see ära. Ükspuha, kes saab presidendiks, peab ta raha juurde tooma. Minu soov on EOKi eelarvet kahe- ja sponsortoetusi kolmekordistada.

Kust kavatsete lisavahendeid leida?

Ma ei taha kõiki trumpe täna lauda käia, aga olen veendunud, et EOKi turundus ei ole vajalikul tasemel. Piirdun ühe veksliga: olen aastaotsa töötanud Eesti Loto kaasamise nimel – nagu see on mujal Põhjamaades.

Treeneritest ja noorte aitamisest olete rääkinud. Kas spordibaaside olukord Eestis on hea ja kas neid kerkib piisavalt?

Betooni on valatud päris hulga. Või praeguselt ministrilt laenates: "Kui ütlen kultuur, haarab käsi kellu järele." Minu konkreetne suur eesmärk on seista hea, et Käärikust saaks korralik olümpiaettevalmistuskeskus koos kõige vajalikuga – sellest võiksin rääkida tunde.

Kas Eesti vajab eelisarendatavaid spordialasid?

Aga nad on ju juba olemas! Kümme suuremat olümpiaala saavad 63 liidu 8,86 miljoni eurosest kogutoetustest 60,65, kakskümmend juba 84,3 protsenti ning kakskümmend viimast vaid 1,3 protsenti.

Toimivat süsteemi pole mõtet lõhkuda, vaid tuleb koostöös alaliitudega täiendada. Näiteks eraldi toetusfond neile, kes on edukad mitteolümpiaaladel. Samuti peame vältima võrkpallis juhtunud olukorda, kui finaalturniirile pääs oli kui karistus. Treenerid, kes lähevad välja Eesti rahvuskoondisega, peaks olema EOKi palgal – selleks on võimalik luua täiesti eraldi eelarverida.

Kas poliittaust EOKi presidendi ümber on hea või halb?

Minu arvates ei ole meie ühiskond piisavalt arenenud, taipamaks, et ei saa inimesi hukka mõista, kui nad on end poliitiliselt määratlenud. Liiga palju kohtab meelevaldseid tõlgendusi ja sildistamisi. Aga mina ei ole pärast riigikogust lahkumist poliitikas aktiivselt tegev.

Reformierakonnast te valituks osutudes välja ei astu?

Ma ei kavatse maailmavaadet muuta ega näe, et erakondlik kuuluvus mu tööd kuidagi segama hakkaks. Arvan, et olen seda tegelikult juba ka senistes ametites tõestanud.

Oma kirjas mainisite, et usute spordiajakirjandike professionaalsusesse liba- ja poriteemasid vältida. Mida silmas pidasite?

(Nüüd selgitab Seli pikalt, kuidas kaks Äripäeva ajakirjanikku kirjutavad Andrus Ansipist raamatut, mida rahastab Hans H. Luik, lisades: "Äripäev pole enam ammu ettevõtjate leht". Sõnaga: selgelt arusaadav, et Seli ärritas Äripäeva reedene lugu Ansipi ja tema seotusest ja tegevusest.)

Hea tulevane EOKi president, mina tahtsin teilt pärida hoopis muud: kas teie kui üsna kurikuulsa, paljudest uurimistest ja kõikvõimalikest juttudest palistatud mainega mees, sobib esindusametisse nagu EOKi presidendi oma seda ju on?

Arvan, et olen ühtaegu Eesti pealekaevatuim ja kontrollituim inimene. Aga mu südametunnistus on täiesti puhas. Mul pole põhjust varjata või häbeneda ühtki äritehingut. Ma ei ole käitunud ebaausalt ega -seaduslikult.

Ma lihtsalt ei tee midagi sellist! Lähen õhtul rahulikult magama ja olen hommikul kell 7 valmis uksel tervitama dopingukontrolli või keda tahes. Ma ei põe midagi.

Seega: teie ütlusesse "kus suitsu, seal tuld" ei usu?

Kuidas ma saaksin? Vandenõuteooriaid võib ju olla igasuguseid, aga mida need maksavad? Alust pole ühelgi. Mitte ühelgi.

Järsku hakkas elama legend: "Mul on Tasku keskus pankrotis ja ma võtsin venelastelt altkäemaksu." No palju õnne! Või too Kääriku suvila raiesüüdistus. Mind pole poolteist aasta jooksul isegi üle kuulatud.

Kordan: mind on nii palju uuritud, minust teatakse kõike. Seejuures kõige hullem, et sa pead pidevalt midagi ümber lükkama, sellele aega kulutama, aga sind ikka ei usuta ja kaebaja poole ei vaata keegi.

Kas oma hea sõbra ja naabrimehe Mati Alaveri pärast olete mures?

Jah, olen küll. Elan tollele loole kaasa nii professionaalsest huvist kui sõbrana. Kahtlemata on tegemist õppetunniga, ent tean, et Mati elab kõike seda küllalt rängalt üle. Või nagu ta ise ütleb: "Kas kogu eelnev töö ei maksa tõesti enam midagi?"

Aga kõigest sellest hoolimata on ta mõtetega pigem enda kui Andrus Veerpalu juures ning talle toeks. Selle üle on mul väga hea meel.

Kas olümpiakomitee presidendi kohus on taolistel teemadel sõna sekka öelda?

Päris kindlasti on. Nüüd teame, et lahendit ei saabu enne 23. novembrit ja ega siin enne midagi öelda olegi. Mina loodan, et Šveitsi advokaatide hea töö toob meid kõiki rõõmustava lõpplahendi. Mõelge ise: ega otsust niisama jälle ja jälle edasi lükata. See lugu ei ole nii lihtne.

Samal teemal

17. oktoober 2012, 06:57
KOMMENTAAR | Kas hämara taustaga Seli sobib olümpiakomitee presidendiks?
17. oktoober 2012, 06:57
Kallast toetav Kanter: "Soovisin arutelu teket."

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee