Foto: Mati Hiis, Erakogu
Kergejõustik
15. jaanuar 2013, 07:00

Hundist jagu saanud kuulitõukelootus (4)

Eesti parim alla 18aastane kergejõustiklane Ats Kiisa on värvikas inimene: algul säras ta rohkem kõrgushüppes ja tõkkejooksus, samal ajal õppis muusikakoolis kitarrimängu. Nüüd pürib Turbast pärit noormees tippu kuulitõukaja ja kettaheitjana.

Praegu Tallinnas Audentese spordigümnaasiumis õppiv ja harjutav Ats mäletab hästi, kuidas ta põlvepikkuse poisina treenerist isa Antsu tegemisi jälgis ja ise vaikselt rassima hakkas. Toona juhendas vana Kiisa varalahkunud kuulitõukajat Taavi Peetret.

1996. aastal Atlanta olümpiale pääsenud Ants Kiisa huulile tekib muie, kui jutuks tuleb poja sporditee algus. "Esimesed liigutused sooritas Ats juba kaheaastaselt, kui näitas harjavarrega, kuidas issi kükki teeb, kibe nägu ees," räägib papa naerdes.

Nullid viisid tuju ära

Ometi alustas esimeses ja teises klassis hobi korras jalg- ning korvpalli mänginud Ats kergejõustikutreeninguid Ksenija Balta talendi avastaja Ester Legonkovi näpunäidete järgi. Põneva aja meenutamine lööb noormehe silmad prožektoritena särama.

"Treener teadis, et mulle meeldib kuulitõuge, aga ta pööras palju tähelepanu mitmekülgsusele, see tuli kasuks," arutleb Ats. "Kergejõustikuvarustus polnud meil parim. Tõkkeid jooksime üle toolide, millele olid asetatud saalihokikepid. Teivast hüppasime korvpallisaalis. Nalja oli palju, aga kõigile meeldis ja põhja saime alla."

Kolm aastat Legonkovi rühmas harjutanud Ats oli edukam kõrgushüppes (praegu isiklik rekord 1.96) ja tõkkejooksus. Sinasõbraks kujunes ka mitmevõistlus, paraku jäi ta ühel võistlusel kettaheites ja teisel kaugushüppes tulemuseta. "See viis tuju nulli, mitmevõistluse isu sai otsa," avaldab Ats.

Ants lootis, et järeltulija tegeleb kümnevõistlusega võimalikult kaua. "Tal on praegugi mitmevõistleja kuju," sõnab papa 185 sentimeetri pikkuse ja 88 kilo kaaluva poja kohta. "Aga pärast kaugushüppenulli ütles ta otsekoheselt: "Mitmevõistlust ei tee ma enam kunagi!""

Samas näeb Ants tagasilöökide positiivset poolt. "Sport pole lillepidu," põrutab ta. "Mida kõrgemale jõuad, seda sagedamini raskustega kokku põrkad. Hea, kui oled harjunud nendega võitlema."

Ats on tahtejõuline noormees, kes lennutas ajahambast puretud heiteringis tundide kaupa ketast, lisaks õppis ta Turbas valdavalt viitele ja käis neli aastat muusikakoolis Nissi Trollid klassikalise kitarrimängu oskusi omandamas.

"Enam pole nii palju aega ja jaksu muusikaga tegelda, aga kui nädalavahetusel kodus olen, siis ikka mängin," tõdeb ta.

Kas kuul või ketas?

Üheksandat koolitalve alustas Ats Audenteses ja sellest ajast on tal spordis silme ees ka suuremad sihid. Üks eesmärk täitus eelmise aasta lõpus, kui piltlikult öeldes lõppes pikka aega kestnud Hundi-jaht.

Ats tõukas viiekilose kuuliga Eesti rekordi 18.35, alistades kahekordsele juunioride maailmameistrile Margus Hundile kuulunud senise tippmargi 11 sentimeetriga. "Rekord sündis väga raskelt, viimasel võistlusel," ütleb tänavu kilo jagu raskemat raudmuna taltsutav Ats.

Tegelikult pole Ats veel otsustanud, kas põhialaks saab kuulitõuge või kettaheide (isiklik rekord 1,5kilose heitevahendiga 57.40). Väike eelis on kuulitõukel. Ent suvisele juunioride EMile on kergem pääseda kettaheites, kus norm 53 meetrit, kuulitõukes tagab EM-pääsme 17.70.

Muide, hoota kaugust on Ats hüpanud 3.21 ja hoota kolmikut 9.60. Lamades surub ta 2 x 120 kg, rebib 95 kg ja rinnale võtab 2 x 130 kg. Tulevikulootust on märganud USA ülikoolid, kes kutsuvad teda maailmamere taha tudeerima ja harjutama.

Sööb põhitoidule lisaks 200–300 grammi liha

Treener Ants Kiisa nimetab poeg Atsi senist arengut kuulitõukes normaalseks. Kuid ta arvab, et kuuekilose raudmuna tõukamiseks on vaja suuremat kehakaalu – 88 asemel 92.

Samas ei poolda Ants kehakaalu liiga järsku tõstmist. "See võib põlvedele halvasti mõjuda. Kunstlikult pole me kaalu kasvatanud. Kreatiini enne täiskasvanuteklassi näppima ei hakka. Minu poisid söövad põhitoidule 200-300 grammi liha juurde."

Exmeti ja Nissi valla toetusel tippu pürgiva Atsi puhul peab isa olulisteks kaht järgmist aastat. "Kuuest kuuli tuleks tõugata kaugemale kui viiest ehk 18.50 kanti. Siis saab edasi vaadata, kui palju talle üldse antud on," lausub papa.

Ühtlasi loodab Ants, et järeltulija kasvab viis sentimeetrit pikemaks. "Ka praeguse pikkusega võib edukas olla: Arsi Harju, Adam Nelson ja Reese Hoffa on head näited," arutleb Ants. "Kui ise tahad, on kõik võimalik. Pead olema kiire ja osav."