Karl-Martin Rammo: "Maailma tipp nihkub aina lähemale." (1)

"Üllatus? Muidugi!" kinnitas Rammo. "Meeldiv üllatus. Et mina kui tudeng – pärast olümpiat keskendusin Tallinna Ülikoolis õpingutele – suudan proffidele tuule alla teha. See annab lootust."

Viimase sõidu finišis ei suutnud Rammo emotsioone vaka all hoida ning lennutas end saltoga vette. Antud stiilis õhulend kandvat sestpeale nime: The Karl Flip.

Nõrga tuulega on mõistust vaja

Rammo polnud enne võistlust neli kuud vee peale saanud. Õpingud segasid ka kuiva maa treeninguid. "Üldiselt sain kõik vajaliku ära teha, kuid eksamite ajal polnud kaks-kolm trenni päevas mõeldav."

Eelnevast tulenedes oli Miami võistluse algus krobeline. "Esimestel päevadel puhusid tugevad tuuled, mis nõudsid kõvasti jõudu. Mida mul paraku nappis. Tund aega järjest purjetada, pulss 180... Raske oli."

Ent mida päev edasi, seda lihtsamaks läks. Tunnetus oli lõpuks kui parimail päevil. Ja kui medalisõitude ajal tuulgi vaibus... "Nõrga tuulega on eelkõige mõistust vaja," muigas Rammo. Kolmest sõidust võitis ta kaks – kusjuures ilmse ülekaaluga –, oli korra teine ja kerkis kokkuvõttes hõbedale.

"Selgub, et ma pole talvega proffidest maha jäänud," rõõmustas Rammo. "Vana mehe kogemusi mul veel ei ole, aga näe, tegin taatidele ja kõigile teistelegi ära. Peaaegu. Kahju, et üks mees ette jäi. Saanuks ma enne võistlust vee peal korralikult trenni teha, siis mine tea... Aga teine koht on siiski hooajale suurepärane algus."

Kahjuks ei ole purjetamises asjalood nii lihtsad, et lähed ja võistled. Purjetamine on kallis ala.

"Kevadel saan bakalaureuse kraadi rekreatsioonikorralduses ja pean valima, kas asuda profiks või mitte," selgitas Rammo.

Vajalik raha koguneb jooksvalt

Pärast olümpiat langesid EOK ja alaliidu toetused sedavõrd olematuks, et moodustavad eelarvest vaid kümme protsenti. Ülejäänu tuleb endal leida. "Vanemad aitavad, sponsorid... Kuidagiviisi üritan hakkama saada. Hooajaks vajalik raha koguneb jooksvalt. Miamissegi sain sõita viimsel hetkel. Ainuüksi paadi ja kaatri transportimine konteineris sinna ja tagasi maksnuks 6000-7000 dollarit, õnneks leidsin sponsoriks firma ETS Logistika, kes mind oluliselt aitas. Liidame siia lennupiletid, elamiseraha..."

Kusjuures kunagine tõde, et kõva mees saab ka siis hakkama, kui vaid kuus kuud vee peal trenni teeb, tänapäeval ei kehti, tõdeb Rammo. "Purjetada tuleb aastaringselt. Samas nihkub maailma tipp mulle aina lähemale. Patt oleks loobuda."

Suurepärase etteaste tegi

Miamis ka Lauri Väinsalu, kes sai Finn-klassis neljanda koha.

Saab osa Super Bowli möllust

Et raha mõistlikult kulutada, jääb Karl-Martin Rammo veebruari lõpuni USA-sse treenima ja osaleb järgmisel nädalal ka ühel võistlusel.

"Kui sai juba nii kaugele tuldud, oleks kasulik võtta viimast," selgitas Rammo. "Ilm on siin ilus. Pilvine, aga 26 plusskraadi. Teen iga päev neli tundi merel trenni, pärastlõunal teist sama palju üldfüüsilist. Alustan vara, lõpetan pimedas."

Pühapäeval lubas Rammo igal juhul teleri ette istuda ja USA suursündmust, ameerika jalgpalli liiga finaali – Super Bowli – jälgida.

"Selle mängu reegleid ma üldiselt tunnen ja tean suurimaid staaregi," rääkis Rammo ja lisas, et juhtus 2010. aastal Miamis viibima, kui ses linnas Super Bowl peeti. "Võimas värk oli. Sain minagi melust osa. Aga jah, kogu Ameerika läheb Super Bowli päeval hulluks."