KARMID SÕNAD: endise tippjooksja arvates on kepikäijad ja jõusaalid Eesti spordi hukutanud (6)

1970. aastate Eesti üks paremaid jooksumehi Vladimir Heerik, kes osales 28. aprillil Tallinnas toimunud Eesti maratonijooksu 100. sünnipäevale pühendatud konverentsil, ütles Jooksuportaalile, et tema 10 000 meetri aja ümber jooksnud Tiidrek Nurme võib selle tulemuse pealt minna juba maratoni jooksma.

Vladimir Heerik kutsuti konverentsile ühe aukülalisena, sest ta jooksis esimese eestlasena maratoni alla 2:20, saades 1977. aastal Klaipedas tulemuseks 2:19.57. Lõpuaeg sündis tänu sellele, et tol ajal seati suurmeistri normiks 2:20.

"40. kilomeetril küsiti mu käest, kas tahad meistriks saada. Kui pingutad, siis saad," rääkis Heerik. Esimest korda üritas Heerik meistrinormi rünnata juba 1975. aastal Ašhabadis, kus sai lõpuajaks 2:25.22. Sel ajal oli norm veel 2:25. "Toivo Koovit täitis täpselt normi ära. Venelased sõimasid meid veel apteekriteks," meenutas Heerik. Aasta hiljem jooksis ta samas kohas kümnekraadise külmaga ja lumes maratoni 2:20.32, mis andis 12. koha. Meistrinorm tõsteti selleks ajaks 2:20 peale.

Lootis Nurmelt paremat aega

Vladimir Heerik oli kindel, et just Tiidrek Nurmest saab tema 10 000 meetri aja 29.11,5 alistaja. "Tema kiiruse juures on see täiesti võimalik. Minu kiirus ja Nurme kiirus on nagu öö ja päev," võrdles Heerik. Saanud eile Jooksuportaali kaudu teada Nurme USA-s joostud 28.59,88, ütles Heerik, et lootis talt siiski veelgi paremat aega.

"Selle tulemuse pealt võib minna juba maratoni jooksma. Eestis on praegu häda selles, et kõik ainult sörgivad ja arvavad, et see on treening. Eesti spordi on hukanud kepikäijad ja jõusaalid," pahandas Eesti endine tippjooksja. Ta pidas 20 minutit jooksu võrdväärseks tunni aja jõusaali treeninguga.

Tiidrek Nurme ei ole maratonile veel mõelnud. "Usun, et olen võimeline ka seda distantsi hästi jooksma," ütles ta Jooksuportaalile.

10 km alla 40 minuti

Praegu peab Vladimir Heerik Tartu jalgpalliklubi Tammeka juures massööri ametit. Mees heidab jalgpalluritele ette nende kehva vastupidavust. "Nad ei ole esimest järkugi väärt. Kui ikka 10 kilomeetrit alla 40 minuti ei jookse, ei tasu jalgpalli mängima hakata, sest muidu ei pea poolteist tundi platsil vastu," rõhutas Heerik. Terve inimene on tema sõnul võimeline ka maratoni jooksma kolme tunniga. "Üle selle ei ole enam maratonijooksja, vaid tervisesportlane," lisas ta.

Oma viimase maratoni jooksis Heerik siis, kui vanust üle 40, Berliinis. Varem ta Eestist välja ei saanud, isegi sotsmaadesse mitte, sest kuulus oma väljaütlemiste pärast vene ajal musta nimekirja juba ülikooli õppimise ajal. "Kirusin parteid ja valitsust ning rääkisin riigivastaseid anekdoote," põhjendas Heerik talle pandud väljasõidukeeldu.