Rehemaa: kuldse südamega perepea (19)

"Olen kuulnud, et paljudes peredes hoiavad isad oma pärislapsi rohkem," räägib Annika, kes tegeleb neljapäeval korteri suures toas energilise Aaroniga.

"Aivar ei tee Eliisil ja Aaronil mingit vahet. Pigem saab Aaron sagedamini riielda. Ta on sellises vanuses, armastab lollusi teha. Eliis õpib aga neljadele–viitele."

Elvast pärit Annika kinnitusel klappisid Aivar ja Eliis kohe hiilgavalt.

"Aivar tuli tema ellu siis, kui Eliis oli nelja-aastane. Tüdruk võttis ta kohe omaks. Vastasel juhul polnuks meie kooselu võimalik. Kui mina tööl käisin, oli Aivar Eliisiga kodus ning sai kõigega hästi hakkama."

Sotši olümpiaks valmistuv Aivar noogutab, justkui oleks ta professionaalne kasvataja.

"Mis selles ikka nii erilist on," lausub Aivar.

"Pole ju raske lapsega raamatut lugeda või televiisorit vaadata. Väikese tüdrukuga tegelemine oli minu jaoks uus ja huvitav olukord."

Tutvusid Võrtsjärvel

30aastane Aivar ja 35aastane Annika tutvusid viis suve tagasi.

"Käisime Võrtsjärvel purjelauaga surfamas," avaldab Annika.

Ja jätkab naerdes: "Olin seal ainus naisterahvas. Palusin Aivaril kalipso luku kinni tõmmata. Ma ei teadnud, kes ta on. Suusatajatest teadsin vaid Andrus Veerpalut, Jaak Maed ja Kristina Šmiguni."

Aivari sõnul tekkis kohe vastastikkune tõmme.

"Aivar kutsus mu Otepääle enda juurde külla," märgib Annika.

"Vaatasime televiisorist, kuidas Gerd Kanter olümpiavõitjaks tuli. Siis oli põhjust tähistada."

Aivar lisab: "Šampuse tegime lahti küll!"

Seejärel hakkas Annika tihti Aivaril külas käima.

"Toona töötasin EMTs. Palusin end võimalikult tihti Otepää esindusse tööle panna. Tahtsin kogu aeg Aivari läheduses olla!"

Abieluranda sõudsid Aivar ja Annika 2009. aastal, ent klassikalist pulma ei olnudki.

"Aivar ütles, et olümpiahooajal pole hea pidu teha," meenutab Annika.

"Aga ta on lubanud, et pidu tuleb. Tänavu ei saa seda jälle korraldada, sest taas on olümpia-aasta."

Aivar kiikab abikaasa poole ja torkab mõnuga vastu: "Said ikka välja lubada, et kõik teaksid oodata!"

Poeg: näe, issi lendab!

Samas mõistab Annika, et kõrgete eesmärkidega harjutaval sportlasel on tähtsamatki teha kui pidusid korraldada.

"Minu poolest saab Aivar sajaprotsendiliselt suusatamisele pühenduda. Ootame kogu talv kannatlikult, millal Aivar lõpuks koju tuleb. Meie koduaknast on näha, kuidas lennukid lendavad.

Aaron ütleb siis: "Näe, issi lendab!""

Pikk eemalolek lähedastest on Aivarile raske, kuid ta ei nurise.

"Olen ise oma ala valinud, tuleb ära kannatada. Töö on töö. Mingil ajal saame rohkem koos olla," arutleb ta.

Just praegu see aeg ongi.

"Mõistan, et Annika tahaks välismaale reisima minna, aga ma tõesti ei viitsi kevadel uuesti kohvreid pakkida, olen terve talve mööda maailma tiirutanud. Kodus on ka tore olla, siingi leiab tegevust."

Näiteks kolmapäeval käisid Aivar ja Annika metsas grillimas.

"Vahel läheme spaasse," nendib Annika.

"Suvel oleme käinud mere ääres. Aaron oli alles pooleaastane, kui ööbisime Kabli rannas telgis."

Aivari sõnul elab Otepääl nende naabruses kolme maja peale kokku 18 last, kes valdavalt Aaroni eakaaslased.

"Mitu tundi päevas veedame liivakasti ja kiige juures, lapsed saavad koos mängida," osutab Aivar.

Suvi raskem kui talv

Tõenäoliselt sõidavad Aivar ja Annika sügisel nädalaks välismaale puhkama.

"2009. aastal olime sügisel Türgis," meenutab Aivar.

Annika täiendab lõbusalt: "Aaron oli siis kõhus."

Vabal ajal käib Annika meeleldi jooksmas – muide, ta on läbinud kolm maratoni, isiklik rekord on alla nelja tunni – ja suusatamas ning õpib vene keelt, et saaks ämmaga suhelda.

Suvi, mida paljud eestimaalased pikisilmi ootavad, tähendab tippsuusatajale karmide treeningute perioodi. "Suvi kipub olema raskemgi kui talv: tihti on nii, et pilt on, aga häält ei ole," räägib Annika, kes loodab Aivarit tiitlivõistlustel poodiumil näha.