VAATA JA ARUTLE: kes on Eestist parem kui Michael Jordan ja kuidas pallureid hinnata? Kes on finaalide parim mängija? (6)

MÕTE 1: kes teeb Jordanile tuule alla?

Alustame millegi natuke ehk lõbusamaga. Mäletate, kui Martin Müürsepp väitis, et talle pole NBAs 1-1'le mängides vastast? Noh, võime uskuda ja võime ka mitte, tõestada ei saa seda kuidagi.

Kuid kas mõni Eesti meistriliigas palliv mees teeb siiski olulises valdkonnas silmad ette väidetavalt läbi aegade parimale korvpallurile?

Spordifännidele meeldib alati vaadata punkte, kuid punktid on natuke petlikud, sest palju oleneb näiteks ajast – NBAs kestab mäng 48 ja Eestis 40 minutit. Pole ju võrreldavad. Üks võimalus on küll arvutada, et mida teeb Eesti mängija X 48 minutiga. Teine võimalus on vaadata statistilist näitajat nimega PPFGA (Points per Field Goal Attempt). Tõlkes: kui efektiivne viskaja mängija on ehk mitu punkti ta toob ühe viske kohta. Valem on lihtne – punktid jagatud visked mängust (ka vabavisked).

Michael Jordan tõi selle valemi kohaselt 0,969 punkti, Larry Bird 1,00 ja Kareem Abdul-Jabbar 1,021 punkti. Tegutsevatest mängijatest Dirk Nowitzki 0,982 ja Ray Allen 1,025 punkti. LeBron Jamesi vastav näitaja on 0,957 ja Kobe Bryantil 0,936.

Aga Eestis?

Esimese kahe mängu (superpikk valim muidugi, muigaks statistikud) põhjal pühkisid terve NBAga põrandat: Gary Wilkinson (1,29), Ivan Nelyubov (1,20), Vallo Allingu (1,10) ja Justin Ingram (1,08) ning isegi Rain Veideman (0,96).

Skandaalne! Neli Rocki meest esiviisikus ja Kalev ikkagi võidab! Kuidas siis nii? Lihtne, Rocki keskmine on (0,73) ja Kalevil (0,80) ehk kuigi neli meest teevad edukalt, on terve hulk pallureid, kelle panus on alla arvestust. Astuge ette, Egidijus Dimsa (0,24) ja Tanel Kurbas (0,50). Kalevi viletsaim tabaja on Frank Elegar (0,60) [Indrek Kajupank on teinud kaks viset – mõlemad mööda].

Pärast kolmandat mängu olukord muutus ja mõnes osas kardinaalselt. Liidrid: Vallo Allingu (1,16), Gary Wilkinson (1,07), Frank Elegar (!) ja Ivan Nelyubov (1,00) ning Justin Ingram (0,98).

Rocki keskmine langes 0,66ni ja Kalevil tõusis 0,84ni. Elegari supermäng (veel jõuame selleni) kallutas kohtumise ja statistika Kalevi suunas.

Kuidas varem? Mullu läks Kalevil Rocki loputamiseks neli mängu. Kalevi poolel oli põhiraskus seitsmel mehel: Gert Dorbek (1,08), Gregor Arbet (0,98), Bamba Fall (0,96), Armands Škele (0,94), Pavel Ulyanko (0,88), Tanel Sokk (0,87) ja ... Joosep Toome (0,85).

Rockis? Silver Leppik (1,29), Vallo Allingu (1,02), Marek Doronin (0,97), Bill Amis (0,91), Kristo Saage (0,88), Sten-Timmu Sokk (0,82), Tanel Kurbas (0,79), Valmo Kriisa (0,74),

Kuidas Leppik nii pommitas? Lihtne vastus, kolmesed. See aga toob meid natuke eelmisse artiklisse, kus sai teda Saage asemele pakutud. Eelmine aasta tundus töötavat. Eile pani kolmest kolm, kõik mööda ja tema praeguseks skooriks on 0,00 (4st 0). 

MÕTE 2: visked viseteks, kuid kes on finaalseerias väljakul kuningas?

                   MIN    FG       FT       REB    AST    STL     BS       TO       PTS

Mängija A  38        5-22     7-8       8          5          3          1          4          17

Mängija B  22        4-8       3-4       5          5          1          0          0          11

Kumb pallur tegi parema mängu? Tõenäoliselt vastavad paljud kiiresti ja kohe, et esimene mees. Kuid ei maksa tõtata.

Pallurite efektiivsust arvutades saame hoopis vastuse, et efektiivsemalt mängis pallur B, kelle efektiivsuseks on +17. Pallur A efektiivsuseks on aga +12.

Valem jällegi lihtne: (Punktid + Lauapallid + Söödud + Vahelõiked + Kulbid) – (mööda visked + mööda vabavisked + pallikaotused).

Nüüd tabelid:

Ehk teistest on selgelt üle Gary Wilkinson, kes selle tulemuse pealt peaks olema võrdlemisi selge finaalseeria kõige kasulikum mängija (on ka PPFGA arvestuses teine).

Huvitav, et Falli ja Elegari skooride vahe on sisuliselt olematu, lihtsalt Fall tegi kaks suurepärast mängu (mõlemad top 6) ja siis ühe täiesti jubeda (3. mäng). Elegar omakorda ühe viletsa (+2, 2. mäng), ühe keskmise (+11, 1. mäng) ja ühe hiilgava.

Mida see ütleb kõigi teiste kohta...

Ja tabeli teine pool? Tanel Sokk (5,0), Gert Dorbek (3,33), Kristo Saage (3,0), Marek Doronin (2,33), Silver Leppik (2,0), Valmo Kriisa (1,67), Indrek Kajupank (0,67), Tanel Kurbas (-0,33) ning rivi lõpetab Egidijus Dimsa (-0,67).

Esimest korda ja neljaks minutiks väljakule saanud Rait Keerles on -1 (üks vise mööda) ja Timo Eichfuss 0 (vise mööda ja lauapall). 

MÕTE 3: Wilkinson ja finaali MVP? Ära pulli, vaata ikka Tanel Sokku!

Äkki efektiivsusnäitaja pole tõesti see, millele toetuda, et parimat valida.

Tänaseks NBA klubisse Memphis Grizzlies tööle läinud ajakirjanik John Hollinger mõtles omal ajal välja aga näitaja nimega PER (Player Efficiency Rating). Täpsemalt saab lugeda siit. Et Hollingeri valem on keeruline, kasutame Bleacher Reporti versiooni, mis on Hollingerist tuletatud, kuid on lihtsustatud ja pole üks-üheselt võrreldav.

Linear PERi järgi parimad mängijad finaalseerias
20,26 - Gary Wilkinson
17,04 – Bamba Fall
16,20 – Vallo Allingu
15,30 – Ivan Nelyubov
14,94 – Armands Škele
13,94 – Frank Elegar
13,30 – Rain Veideman
11,84 – Justin Ingram
10,49 – Joosep Toome
7,16 – Valmo Kriisa
5,22 – Tyshawn Abbott
4,65 – Kristo Saage
4,07 – Tanel Sokk
4,02 – Marek Doronin
2,34 – Gert Dorbek
1,16 – Indrek Kajupank
-2,66 – Silver Leppik
-3,23 – Tanel Kurbas
-3,28 – Egidijus Dimsa
-3,50 – Timo Eichfuss
-11,27 – Rait Keerles

Kuigi PER on jällegi suuresti ründemängul põhinev number, annab see mõned viited, millele tasub tähelepanu juhtida.

Rocki poolelt eriti Kurbas ja Dimsa, kes on vastavalt 56,5 ja 54 minutiga PERis miinuses. Miinuses!

Millal näeme viisikut Vallo Allingu, Joosep Toome, Ivan Nelyubov, Rain Veideman, Justin Ingram? Tõenäoliselt muidugi mitte niipea, kui Veideman oma põlve korda ei saa, kuid siis näiteks Veidemani asemel Kristo Saage või Valmo Kriisa. Kas Kurbase ja Dimsa pingile istutamine on kaitseekspertide arvates patutegu?

Kalevile pole suurt midagi soovitada, sest Škele-Wilkinsoni toomine pingilt tundub olevat selge strateegia osa, et Tartu esimeste vahetuste korral oma mootorid veelgi võimsamalt tööle panna. Sellest siis ka Kajupank-Dorbek algkoosseisus.