Judoliidu president Eerik-Niiles Kross. (Stanislav Moškov)

Eesti judoelu on poole aastaga pööratud pea peale. Valiti alaliidule uus president Eerik-Niiles Kross, uus juhatus, koondisele uus peatreener Aleksei Budõlin. Ja tekkinud on sasipundar.

Judo oli aastaid teistele aladele eeskuju staatuses. Oma küllalt väikese eelarve piires toimetati nii nagu olud lubasid, kasvatati tasapisi üks medalivõitja, siis teine, kolmas, neljas, viies.

Eesti- ja venekeelne kogukond töötasid sõbralikult õlg-õla kõrval. Kiirelt maailma judotaevasse tõusnud Aleksei Budõlin andis küll intervjuusid vene keeles ja eesti keele omandamine ei kulgenud tal lihtsalt, ent koondise toonane peatreener Aavo Põhjala kaitses meest kui isalõvi: „Aleksei on rohkem eestlane kui mõnigi rahvuselt eestlane!"

See kõik oli. Pärast sportlaskarjääri lõppu soovis Budõlin end proovile panna ka treeneriametis ja on nüüd kerkinud koondise esimeseks meheks. Verevahetus kulub aeg-ajalt ära, liiati kui tulemused on muutunud kahvatumaks. Paraku tuleb Budõlini esimeste kuude kohta osaliselt kasutada ütlust: tahtsime parimat, aga välja tuli nagu alati.

Talvel pelgas mõnigi, et judokoondis muutub nüüd venekeelseks. Budõlin raius vastu, et tal pole mingit kavatsust lahterdada sportlasi rahvus- või mõne muu tunnuse järgi. Kuid ometi tekkis koondisse kiiresti lõhe ja nagu kiuste rahvuslikku joont pidi - ehkki loodan, et põhjus pole olnud kellegi rahvuses.

Budõlin oli juba mõnda aega töötanud grupi vene keelt kõnelevate meestega. Peatreeneriks saanuna soovis ta, et selle seltskonnaga liituvad mõnel korral nädalas ka ülejäänud koondislased. Ent nood ajasid sõrad vastu. Samuti tuli koondislaste ringi suurendamisel kääridega mõne muu eelarverea kallale minna ning nüüd sõidab Martin Padar oma rahakoti peal MMile!

Õigust on nii Budõlinil kui ka sportlastel. Ühest küljest peab koondise peatreeneri sõna maksma. Teisest küljest on judo puhul siiski tegemist individuaalalaga ning kui kogenud mehed Padar ja Künter Rothberg on harjunud teise metoodika järgi harjutama ning soovivad isikliku treeneriga jätkata, siis tuleb nendestki aru saada.

Tasub heita tagasipilk Budõlini enda sportlaskarjäärile: tema harjutas Feliks Saakjani käe all. Põhjala ennast vahele ei seganud. Ning Budõlin kerkis aastatel 2001 ja 2002 maailma üheks paremaks judokaks.

Mitmekülgne mees Eerik-Niiles Kross peab kiiremas korras asjad paika saama. Budõlini judotarkuses ju keegi ei kahtle, küsimus on mujal. Pooled tuleb saada esmalt ühe laua taha ja seejärel ka ühele lainele, praegusel viisil jätkata ei saa. Kas maailma kriisikolletest pärit kogemustega Kross saab hakkama koduse Gordioni sõlme lahtiharutamisega?

Jaga artiklit

4 kommentaari

N
nii kui Kross presidendiks sai -  /   20:46, 15. juuni 2013
Kohutav: Venemaa tippjudoka hüppas 15. korruselt alla
F
Fänn  /   12:52, 13. juuni 2013
Vägagi asjalik ning hetke judoelu iseloomustav artikkel! Kahjuks paistab, et Judoliidu uuel presidendil pole judoelust sooja ega külma. Tallinna võistlustki jõudis kaema tulla alles teise päeva lõunast. Rääkimata sellest, et avama oleks pidanud võistluse just tema. Hr. Kross on liiga ametis poliitikaga ja linnapeaks saamisega. Poleks pidanud seda ametit võtma, kui huvi pole.

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis