Sport: Värsked spordiuudised Eestist ja välismaalt

10 ala, milles multitalent Margus Hunt võinuks veel läbi lüüa (9)

Märt Roosna, 4. juuli 2013 07:02
Foto: Arno Saar
Andres Sõber: "Korvpallurina olnuks ta teine Barkley!" Marko Kristal: kui NFLis ära tüdineb, tulgu jalgpalli!

Jah, Margus Hunt pääses ameerika jalgpalli profiliigasse NFL. Jah, ta on tulnud kettaheites ja kuulitõukes juunioride maailmameistriks. Aga sellise ürgse talendi puhul tekib vägisi küsimus: mida ta veel kolmandal, neljandal või viiendal alal suudaks?

Õhtuleht palus eri alade asjatundjatel sel teemal pisut spekuleerida-fantaseerida. Pea kõik neist tõdesid, et Hunt olnuks ilmselt tegija igal alal. Kuigi paljudel oli kahju, et talent nende ala jaoks kaotsi läks, jäi kostma üksmeelne seisukoht: ükskõik mis ala, peaasi, et meie mehel hästi läheb!

Kümnevõistlus: 7000, 8000 või 9000 punkti?

Ta on tugev, kiire, osav ja hea hüppevõimega – kas Margus Hunt võinuks ohustada Erki Noole nimel olevat Eesti kümnevõistluse rekordit?

Kettaheide 61.33. Kuulitõuge 18.49. 100 meetri sprint 11,1. Kõrgushüpe 1.95. Kindlasti saanuks nende tulemuste pealt voolida hea mitmevõistleja. Aga kui hea? "Arvan, et ta oleks kümnevõistlejana samuti läbi löönud," usub mitmevõistlejate vanemtreener Tõnu Kaukis ning meenutab, kuidas noor Hunt käis kord külalisõpilasena Audentese mitmevõistlejate grupi tegemisi uudistamas. "Tema jaoks polnud piisavalt tugevat teivast (Hundi noorukina püstitatud mark on 3.40 – M. R.). Tõkkejooksus ta kukkus ja sai jalatrauma."

Summat Kaukis pakkuma ei hakka. "Ei tea, kuidas tal kiirusliku vastupidavusega lood on," põhjendab ta. Õhtuleht usub, et 8000 punkti olnuks Hundi masti mehele kukepea. Piisanuks järgnevast seeriast: 11,20-6.60-18.50-1.95-52,00-15,00-60.00-4.30-63.00-5.00,0.

Kossukoondise keskmängija

Eesti korvpallikoondis tunneb juba aastaid puudust pikast ja tugevast keskmängijast. 205sentimeetrine 126 kilo kaaluv loomalikust jõust pulbitsev Hunt võinuks olla kauaoodatud messias. Tema juba korvialust võitlust ja kontakti ei pelgaks! Karksi-Nuias sirgunud atleet mängiski kooliajal kossu, 2003. aastal võitis Viljandis toimunud Simpel Cupil pealtpanekuvõistluse.

"Nii võimas kuju olnuks kindlasti korvi all vinge vana. Ilmselt mänginuks ta nelja või viie positsioonil. Kindlasti on Margusel ka tundlik viskekäsi – ta olnuks teine Charles Barkley!" usub BC Tarva treener Andres Sõber.

Kannavigastus lõpetas vutikarjääri

Kas selliste füüsiliste eeldustega saanuks Hundist ka hea jalgpallur või pole sel alal filigraanse tehnikata suurt midagi peale hakata?

"No kiirust on jalgpallis ikka vaja," sõnab FC Levadia juhendaja Marko Kristal. "Eks muidugi ole küsimus, palju ta omal ajal hoovivutti tagus." Ikka tagus. Hunt alustas sporditeed Karksi-Nuias Toomas Suigussaare jalgpallitreeningutel, mis jäid soiku 12aastaselt, kui tänane NFLi mängija kanda vigastas.

"Keskkaitses oleks selline mees väga hea, seal pole tehnika ka nii tähtis. Samuti ees võiks ringi kihutada. Mõistagi oleks ka väravavahi materjali, reaktsioon on tal ju samuti hea," mõtiskleb Kristal ja teeb naljaga pooleks üleskutse: "Kui ta ameerika jalgpallist ära tüdineb, astugu läbi!"

Võrkpalluridki limpsanuks keelt

"Alavaliku puhul on kohal suur tähtsus. Oleks Hunt Võrust, oleks ta äkki võrkpallur," unistab Eesti võrkpallikoondise peatreener Avo Keel.

Kaugemale ja detailsemaks ta fantaasias minna ei julge. "Selge, et iga palliala oleks sellist kasvu mehe puhul keelt limpsanud, aga eks iga alaga tule alustada sellele sobivas eas. Võrkpalli probleem on selles, kuidas hoida lapsi ala juures, kuni nad sellest täit mõnu tundma hakkavad ja saavad palli ülevalt alla lööma hakata," räägib Keel, kelle sõnul võiks 205sentimeetrine mees tänapäeval mängida kõiki positsioone peale libero.

Purustaks Leesmanni rekordi?

Margus Hundi sooritused kangiga panevad küsima: kas pisut tõsisemalt harjutades ja spetsiaalse särgiga võiks ta purustada Kaido Leesmanni nimel oleva Eesti lamades surumise rekordi 300 kilo?

175kilose kangi on Hunt surunud üles viis korda, mehe maksimaalne tulemus võiks praegu olla 220-230 kilo tuuris. Ja seda varustuseta. "Vaieldamatult võiks ta meie alal kõva käpp olla," tõdeb Leesmann ja laseb fantaasial lennata. "Pikkade käte tõttu sobiks talle eriti hästi jõutõmme. Ka jõutõstmise kolmevõistlus kindlasti. Lamades surumises pikad käed kasuks ei tule. 320 kilo on raske nii pikkade käte peale ette kujutada. Parimad surujad on tavaliselt 170-175 sentimeetrit pikad ja kaaluvad 150 kilo. Ja nende kätega juba ketast ei heida!"

18aastase noorukina tuli Hunt klassikalises tõstmises Viljandimaa meistriks (rebis 110 ja tõukas 122 kilo), kuid selgi alal on pikad käed (Hundi siruulatus on koguni 211 cm) pigem miinuseks.

Käsipall: joonemängija või vasaksisemine

Põlva käsipallitreener Kalmer Musting on kukalt süganud ja mõtisklenud: Viljandis on käsipall heal tasemel, huvitav, et selline mees jäi üles noppimata.

"Arvatavasti olnuks ta ka käsipallis talent. Aga muidugi soovin talle ameerika jalgpallis ainult edu!" ei jää Musting Hunti alavalikut taga nutma. Teha olnuks temaga käsipallis küll ja veel – kas panna joonele madistama või vasaksisemise kohale pommitajaks.

Maadluseks liiga raske!

Maadlusmatile Margus Hundil vähemalt tänase massiga asja pole, sest raskekaalu ülempiiriks on 120 kilo.

Heiki Nabi Londoni olümpiahõbedale aidanud Henn Põlluste hinnangul poleks kuus ülekilo probleemiks: "See võetaks maha niuhti!" Küll aga on olemasoleva info põhjal keeruline öelda, kas Hundist saanuks tippmaadleja. "Pikkus maadluses kindlasti kahjuks ei tule, samuti annavad eelise tugevad käed," seletab Põlluste, kes ennustamisest siiski loobub, kuna ei tunne Hunti piisavalt hästi. "Ainult talendikas sportlane jääbki talendiks, vaja on ka töökust ja tahet."

Ideaalne mootor kaheksapaati

Sõudeergomeetri sprindis teeb Hunt tänu füüsilistele eeldustele peaaegu kõigile Eesti tippsõudjatele silmad ette.

Aastal 2006 sattus Hunt spordikuulsuste jõuluturniiril juhuslikult ergomeetrit sikutama ja sai 500 m distantsil ajaks maailmaklassilise 1.18,5. Kuuldavasti vaid Tõnu Endrekson on eestlastest nobedam olnud. "Mõtlesin just äsja Hundile," tunnistab elupõline sõudeliidu peasekretär Jaan Tults. "Sõudmine nõuab raudmehi, aga ei too suurt midagi sisse."

Tultsi vaimusilmas sobiks Hunt hästi suurema üksikaerulise paadi keskmiseks meheks: "Ei oska Marguse absoluutse töövõime kohta midagi öelda, aga usun, et ta sobiks ideaalselt kaheksapaadi mootoriks. USA nelja- või kaheksapaadis pääseks ta kindlasti olümpiafinaali." Miks just keskele? "Seal on vaja suuri ja tugevaid mehi ning tehniliselt on veidi lihtsam," selgitab Tults. "Kunagi tehti eksperiment – üks varem sõudmisega mitte kokku puutunud mees tuli kümne kuuga Liidu meistriks."

Ragbis saanuks Hunt ka skoorida

Äsja EMil esimesed võidud kirja saanud Eesti olümpiaragbi koondise liige Ragnar Toompere möönab: Hunt on meie jaoks kaotsi läinud täiuslik talent.

Kuigi ameerika jalgpall ja ragbi sarnanevad, on erinevusi siiski palju. "Ameerika jalgpallis on sul kindel positsioon ja ülesanne. Ragbis tuleb rohkem kõiki töid teha," selgitab Toompere, kes usub, et kui Hunt maandunuks mõnda Inglismaa ülikooli, oleks ta tänasel päeval ragbimängija. Ehk kui NFLis on Hundil praegusel positsioonil väravani jõudmine sisuliselt välistatud, siis ragbis võinuks ta kerkida skoorikuningaks. Toompere usub, et eriti hästi sobinuks Hundile ragbi täisversioon, kus mõlemal võistkonnal on platsil 15 meest: "Number kaheksa kohal (läbimurdja) oleks ta väga võimas."

Sumostaar? Rannikmaa kõhkleb

Esmapilgul meenutab ameerika jalgpalli stardihetk veidi sumomaadlust – liinimehed ründavad vastaseid täpselt nagu Jaapani tippturniiridel.

"Stardiasend on sarnane, aga üks on ikka maadlus, teine jooksmine," seletab Eesti sumo eestvedaja Riho Rannikmaa. "Ühes tahad vastase pikali panna, teises käib võitlus palli pärast."

Sestap pole Rannikmaa sugugi kindel, kas füüsilistelt eeldustelt sumomaadluseks sobiv – kaalu tuleks 126kilosel Hundil mõistagi kõvasti kergitada, nii kergeid mehi makuuchi divisjonis pole! – Hunt suutnuks Baruto kombel Jaapanis läbi lüüa. "Ei kujuta ette," mõtiskleb Rannikmaa ja toob ühe näite: "Omal ajal käisime USA lahtistel meistrivõistlustel. Ühel päeval toodi maadlema ka kõik Los Angelese ülikooli ameerika jalgpallurid ja Aap Uspenski loopis neid kõiki, nagu ise tahtis."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee