Aitäh, Baruto! Tere tulemast koju, Kaido Höövelson! (9)

"Põlvevigastus osutus tõsisemaks, kui arvasin, ja täisjõuga enam maadelda ei saa. Poole jõuga ma ei oska," oli kirjas Baruto pressiteates. Need sõnad iseloomustavad oma ala proffi kõige paremini.

Sportlasena suutis Baruto jõuda uskumatult kõrgele tasemele. Ja mis kõige hämmastavam – ta pani kaasmaalased huvituma alast, millest seni ei teatud Eestis mitte midagi.

Suurturniiride ajal oli ka siinkirjutaja üks tuhandetest eestlastest, kes jälgis arvuti vahendusel, kas Baruto on järjekordse vastase "lömastanud". Need lühikesed vaatemängulised matšid kujunesid justkui lubatud dopinguportsuks, milleta ei saanud päeva alustada. Nüüd on tekkinud mure, millest saab vääriline aseaine.

Laiemalt vaadates on Baruto tegelik Eesti suursaadik Jaapanis. Tema tööd meie pisikese riigi tutvustamisel on võimatu ülehinnata. Peaminister Andrus Ansip võiks kas või iga kuu Jaapanis töövisiidil käia, kuid tema viibimine suurriigi pinnal jääks miljonitele jaapanlastele paraku märkamatuks.

Samas liigutas mu hingekeeli Baruto järgnev mõttekäik: "Jaapanis tegin tööd, aga mu kodu on Eestis ja mida eesti inimesed arvavad, on sportlasele väga tähtis."

Jaapanis teenitud rahaga võiks Baruto end mugavalt sisse seada ükspuha millises maailmanurgas, ent ta valis ikkagi sünnimaa. Eestile keerulisel väljarändeperioodil on see ülivajalik ja ehk isegi märgilise tähendusega otsus.

Nutika inimesena mõistab Baruto, et tema treenitud organism vajab tulevikuski tugevat füüsilist ja vaimset koormust, mis lubab tavakodanikuna kvaliteetselt elumõnusid nautida.

Aitäh, vapustavalt võimas sumoäss Baruto! Tere tulemast koju, Kaido Höövelson!