«Pisar tuli silma, kui Jaapani ajakirjanikud lillekimbu üle andsid!»

Tokyos toimunud Jaapani Sumoföderatsiooni ja Baruto pressikonverentsile, mis algas Eesti aja järgi 8.30, oli 29aastase eestlase lõpetamisotsust kajastama saabunud kogu tõusva päikese maa meedia raskekahurvägi.

«Täismaja,» ütleb Baruto muheledes. «Kohal olid kõik Jaapani telekanalid – kokku 60–70 inimest. «Klomp oli kogu aeg kurgus, aga pisar tuli silma siis, kui Jaapani ajakirjanikud lillekimbu üle andsid!» lisab ta.

Tiimi bossid utsitasid sporditeed jätkama

Baruto sõnul ootasid jaapanlased vastuseid täpselt samadele küsimustele, mis huvitavad ka eestlasi. Kas loobumisotsus sündis kergelt või raskelt? Millised olid karjääri helgemad hetked? Mida toob tulevik?

«Selline otsus pole ühelegi sportlasele kerge,» arutleb Baruto. «Olen kogu elu ja hinge sumole pühendanud. Paraku osutus põlvevigastus arvatust tõsisemaks, täisjõuga enam maadelda ei saa. Poole jõuga ma ei oska.»

Baruto kinnitusel utsitasid tiimi bossid teda sporditeed jätkama. «Üks võimalus oli teha operatsioon,» möönab atleet. «Aga ma poleks sellest taastunud. Loobumisotsuse langetasin ise, natuke pidasin nõu ka lähedastega.»

Jalavigastus kimbutas

Barutot juba ammu, ent viimasel aastal muutus seis üha viletsamaks ja ta pidi mitu turniiri pooleli jätma. Ometi jääb kogu Jaapani periood vägilase mõõtu eestlase mällu üksnes heas valguses.

«Kokkuvõttes oli see kõik üks helge aeg,» rõhutab Baruto. «Igal inimesel on elus raskemaid etappe, kuid mina olen need juba unustanud. Usun, et fännid mõistavad mind ega meenuta kunagi kurja sõnaga.»

Kas üheksa aastat tagasi Jaapanisse minnes julges toona üldsusele tundmatu Kaido Höövelson loota, et temast saab sumostaar Baruto, keda tuhanded jaapanlased ja kaasmaalased siiralt armastama hakkavad?

«Lootma peab alati ja unistada tuleb suurelt,» vastab ta. «Kui mõni unistus jäigi kättesaamatuks, tean ise, et olen andnud endast kõik, mis oli võimalik. Mu karjäär on olnud ebatavaline ja väga edukas.»

Eile pidas Baruto ka pidu. «Klubi maadlejatega on väike istumine. Õhtu on pikk, vaatame, mis saab,» lausub ta muigamisi.

Sumoföderatsioonist sai Baruto lõpparve kätte, ent patsi mahalõikamise pidu toimub alles jaanuari lõpus. «Siis tulevad fännid, sõbrad, tuttavad ja sponsorid ning saavad käärid mu juustesse lükata. See on omamoodi tänu toetuse eest.»

Jaapanis on Barutol tekkinud palju sõpru. Pressiteates märkis ta, et tiitlitest ja auhindadest rohkem hindab inimesi, kellega sport on kokku viinud. «Armastan Jaapanit ja Jaapani kultuuri, mis mind inimesena arendas ning pakkus võimalusi ennast ja maailma paremini tundma õppida.»

Pärast 20. septembrit naaseb Baruto Eestisse, et siin koos abikaasaga tööd teha ja elada lihtsalt Kaido Höövelsonina. Asjade transportimiseks peavad nad üürima kaks merekonteinerit. «Seljas neid ära ei vea,» ütleb ta naerdes.

Tasakaaluka inimesena ei langeta Baruto tulevikku puudutavaid tähtsaid otsuseid uisapäisa. «Sumost ma ei kaugene – aitan, õpetan ja treenin neid, kes tahavad,» räägib ta. «Kuid suuri plaane kiirustades et tee, nendeks tuleb aega varuda. Alguses tahan rahulikult olla.»

Lisaks siinsetele sõpradele ja tuttavatele ootab Barutot pikisilmi koju ema. «Las praegu Kaido räägib. Mina ütlen täna vaid nii palju: ema emotsioon on igapidi plussis,» sõnas sumoässa ema Tiina Pudel eile pärastlõunal.

Baruto venelannast abikaasa kõneleb eesti keelt

Eesti sumomaadluse eestvedaja Riho Rannikmaa kiidab üheksa aasta eest Jaapanisse sõitnud Kaido Höövelsoni saavutusi ja sumomehe abikaasa Jelena eesti keele oskust.

«Ma ei osanud unistadagi, et ta nii kaugele jõuab! Mõtlesin, et kui kõrgliigasse saab, on töö hästi teinud. Kuid ta jõudis päris ülemisse ladvikusse,» sõnas Rannikmaa, kelle arvates oli lõpetamine mõistlik samm. «Tervist tappa ei tohi. Midagi ette heita talle küll ei saa.»

Kuigi Rannikmaa oli lõpetamise uudisega juba poolteist nädalat kursis, tundis ta eile ometi väikest nukrust. Eriti kurvaks tegi teda veider kriitika internetikommentaariumites, kus pisut sai pihta ka 2009. aastal Barutoga abiellunud Vladivostoki piiga Jelena. «Ta on tubli naisterahvas, kes on eesti keele ära õppinud. Mina igatahes räägin temaga eesti keelt,» kiitis ta sumovägilase väljavalitu pealehakkamist.

Eesti sumo tuleviku pärast Rannikmaa ei muretse. «Meil juba on kahekordne Euroopa noortemeister. Oliver Valdre. Oonurme metsast leitud poiss,» kostis Rannikmaa vastuseks pärimisele, kas uued Barutod juba paistavad. Ja lisas: «Eesti on eri vanuseklasside tiitlivõistlustelt võitnud 167 medalit.»

Vigastused – Baruto alalised saatjad

Eelmise aasta jaanuaris Jaapani sumomaadluse kõrgliigas teenitud esimese turniirivõidu järel on Barutot seganud mitmed vigastused, otsustavaks sai vana põlve-trauma.

Jaanuariturniir 2007: Baruto vigastas esimest korda vasaku põlve sidemeid, loobus märtsiturniirist ja langes kõrgliigast välja.

Märtsiturniir 2012: Jaanuariturniiri võidu järel tekkis Barutol märtsis reaalne võimalus tõusta yokozuna’ks, kuid vajalikust vähemalt tosinast võidust jäi kaks puudu. «Mul oli turniiri ajal natuke tervisega probleeme,» tunnistas Baruto Postimehele. «Õigemini, mitte natuke, vaid ikka päris palju. Oli igasuguseid muresid, aga ma ei ole hädaldaja tüüp. Haigusevimm oli sees, palavik ja nii edasi. Ega haiguse tõttu saa turniiri pooleli ka jätta, tuleb ikka ära kannatada.» Ja viskas nalja: «Kurgumandlid on paistes kogu aeg, kas peaks need ära lõikama või hoopis alkoholi likku panema?»

Septembriturniir 2012: Sumovägilane murdis turniiri eel suure varba luu ja jättis jõuproovi kolme matši järel pooleli. «Baruto jalg on nii valulik, et ta ei saa selle peal isegi seista, maadlusest rääkimata,» nentis tallipealik Onoe Oyakata.

Novembriturniir 2012: Baruto jätab võistluse reievigastuse tõttu pooleli. «Mul on vasaku jala reie tagumise lihase rebend, tähendab, lihas on täiesti katki. Põlv sai ka natuke liiga, aga sel pole häda midagi,» kommenteeris sekiwake’ks langenud maadleja Postimehele.

Jaanuariturniir 2013: Valuga võidelnud Baruto kogus napilt positiivse skoori 8-7. «Ta ei olnud päris tema ise, arvan, et Baruto põlv on väga sandis seisus. Sellele vaatamata on ta piisavalt võimas, et ka ühe jalaga võideldes suudab võita,» kiitis rivaal Hakuho. Mees tunnistas ETV saates «Ringvaade», et lõpetamise mõtted tiirlesid juba peas: «Ütlen ausalt, mul olid lõpetamise plaanid ja päris tõsised. Kas see peab just praegu olema? Tõuse ja mõõnu on kõigil. Sain palju toetust fännidelt, sõpradelt, tuttavatelt, perekonnalt. Võitlen edasi!»

Maiturniir 2013: Eestlane vigastab seitsmendal päeval jälle põlve, jätab võistluse pooleli ja kuna ei osale ka juuliturniiril, langeb kõrgliigast välja. «Mingil määral on tegemist tõsisema vigastusega, aga lõikusele ei pea ma minema. Soovitati ka mõneks ajaks haiglasse jääda, aga seda ma ei tahtnud. Elan edasi, ära ma ei sure,» rääkis ta lõbusalt Õhtulehele.

Septembriturniir 2013: Enne jõuproovi algust avalikustab Baruto, et karjäär on lõppenud: «Põlvevigastus osutus tõsisemaks kui arvasin, ja täisjõuga enam maadelda ei saa. Poole jõuga ma ei oska.»

Baruto karjäär: minek tundmatusse, võidud ja tunnustus, valus lõpp

- 2003

Paralleelselt sumoga harrastab Kaido Höövelson judot, kus parimaks saavutuseks jääb Eesti meistrivõistluste kolmas koht. Pildil heitleb ta kahekordse olümpiapronksi

Indrek Pertelsoniga.

Õpipoisiaastad:

19aastane Höövelson siirdub veebruaris 2004 Rahvusvahelise Sumoliidu kutsel Jaapanisse ja alustab mais profikarjääri, saades võitlejanimeks Baruto (tõlkes mees Baltikumist). 2005. aastaks tõuseb ta vaid kaheksa turniiriga kõige alumisest liigast teise astmesse ehk Juryo’sse, püstitades omalaadse kiiruserekordi. Aasta lõpus külastab ta kodukanti ja annab Vinnis näidistreeningu.

Läbimurre:

2006. aasta märtsiturniiri võidab Baruto tulemusega 15:0 ja kerkib kõrgeimasse divisjoni (Makuuchi), kus on 42 parimat sumotori. Juba esimesel turniiril kogub ta 11 võitu ja vaid 4 kaotust.

Esimene vigastustelaine:

2007. aastal pendeldab põlvevigastuste tõttu Makuuchi ja Juryo vahet.

Tegija:

Märtsis 2008 teeb Baruto karjääri senise parima tulemuse, jaga-des 12 võidu ja 3 kaotusega teist kohta. Samal aastal võitleb ta välja sekiwake positsiooni. Tipptegijatele nagu yoko-zuna Hakuhole ta veel vastu ei saa.

Ozeki:

2010. aasta märtsi supersoorituse eest (14:1) saab Baruto ozeki’ks ja tema auks viiakse läbi uhked tseremooniad. Aastatel 2010 ja 2011 maadleb ta stabiilselt, võidab ka Hakuhot ja hoiab kindlalt ozeki tiitlit.

Turniirivõit:

Mullu jaanuaris teeb Baruto elu parima soorituse ja teenib saldoga 14:1 teise eurooplasena turniirivõidu ehk yusho. Pildil poseerib ta võidukarikaga Jaapani sumoajakirjas. Baruto tegemisi hinnatakse ka kodumaal – mais 2012

annab president Toomas Hendrik

Ilves talle üle

Valgetähe 3. klassi teenetemärgi.

Teine vigastustelaine:

Sama aasta septembris vigastab ta varvast ja langeb tagasi sekiwake’ks. Mais 2013 teeb ta haiget vasakule põlvele ja jätab turniiri pooleli. Kuna juuliturniir jääb vahele, kukub Baruto Makuuchist välja. 11. septembril teatab ta eduka sumokarjääri lõpust ja lubab Eestisse tagasi tulla.