Baruto.Foto: AFP
Spordiblogi
16. september 2013, 10:27

KOMMENTAAR | Kaido-sanist Salumäe kaudu Hundini

"Las Kaido räägib. Mina ütlen täna vaid nii palju: ema emotsioon on igapidi plussis." Nii ütles Kaido Höövelsoni – justnimelt Kaido Höövelsoni, aga enam mitte Baruto – ema Tiina päeval, mil ta poja erruminek profisumost sai laiale ilmale teatavaks.

Kahtlemata ei väljendanud lapsevanem esimest emotsiooni – lähikondsed teadsid Kaido otsusest juba mõnda aega. Ometi olid nood paar lauset kõnekamad kui mõne mehe-naise pikk jutuvada. Ühelegi emale pole maamunal kallimat vara kui lapse tervis. Karjäär, võidud, raha – kõik see on köömes. Ainuüksi seepärast too üks napp lause väga täpselt reetiski, millises seisus sumovägilase luudliikmed olid. Igatsusega õpib ja harjub ema üheksa aastaga hakkama saama – seda enam, kui ta teab, et võsuke tuleb niikuinii ühel päeval koju tagasi -, küll aga mitte teadmisega, et pojal on pidevalt valus.

Kes aga juhuslikult veel kahtleb, milline tee endist ja tänast Kaidot ning vahepealset Barutot tippu viis ega ole näinud Artur Talviku "põranda alt väljunud" filmi, sellele soovitus: kohustuslik vaatamine. Kaido-Baruto lugu on õpetlik mitmes mõttes. Milline tahe ja julgus peab olema, et spordis mägesid liigutada. Ei loe suuremat, et selle loo kangelane sai jumalaks vaid ühel maal, Jaapanis. Tunnistan ausalt: kuulusin minagi nende leeri, kes tõusu algul Baruto tegudesse teatava umbusuga suhtus. Ei võtnud omaks. Pidasin nišialaks. Kuni ühel hetkel liitusin hommikuste netistriimi kiibitsejate karjaga. Ei usu, et see oli massipsühhoos. Pigem jõudis minuni arusaamine: üksi täiesti võõras kultuuris läbi murdnud Laekvere mürakas on ikka kõva sell küll!

* * *

Sama huvitav on jälgida, milline tulevik ootab sumot ( ja Kaidot) Eestis. Ala eestvedaja Riho Rannikmaa suuremat ei muretse, tuues välja kahekordse Euroopa noortemeistri Oliver Valdre nime. Otse loomulikult: mis saab nii vaimult kui rammult tugevaid poisse veel enam innustada kui Baruto lugu? Ent samas teame ju, et Ants Antsoni, Jaan Taltsi ja Erika Salumäe areenilt lahkumisega kadusid sisuliselt ka kiiruisutamine, tõstmine ja trekisõit.

Talts – mis sellest, et äärmiselt vastuoluline persoon – on teadmisi järeltulevale põlvkonnale edasi andnud, aga tippu pole keegi küündinud. Salumäe edendab viimastel aastatel Hispaanias eraäri. Arvan, et Kaido-sani edasisest valmisolekust kas või mentorina pingutajaid aidata sõltub palju.

Sumo pole siiski jalg- või korvpall, kus samuti kaugel maal kuulsaks ja rikkaks saanud Mart Poom ja Martin Müürsepp on kogemustepagasi koju tagasi toonud, ent eeskujusid ja suunanäitajaid leidub arvukalt teisigi. Sumos on Kaido-suguseid üks ja ainus.

* * *

Huvitav on ka jälgida, kas lähiaastail haarab Margus Hunt Baruto mantli ja naelutab samuti rahvahulgad arvutite taha. Eeldused on olemas. Kui sumost ei teadnud peale kitsa alaga seotud inimeste ringi Eestis üldse keegi vähimatki, siis ameerika jalgpall, NFL ja Super Bowl on globaalsed brändid. Tõsi, laiema massi teadmised sellega esialgu piirduvad, aga puutepunkt on oluliselt lähemal kui sumo puhul.

Edasine sõltub endisest kettaheitjast. Ja publiku maitsest.